Madrats ei tohi olla liiga pehme ega liiga kõva

Kui tavatingimustes oleks madratsi valimisel minu esimeseks soovituseks madratsi peale pikali visata ja seda oma nahal ise järgi proovida, siis e-poest ostes tuleks eelnevalt läbi mõelda, millise jäikusega madratsit osta soovitakse. Madratsid on laias laastus tehtud kolmes valikus: olemas on pehmed, keskmise jäikusega ja jäigad madratsid. Madratsi valimise rusikareegliks on, et see ei tohiks olla liiga pehme ega liiga kõva. Selja-, kaela- või liigeseprobleemide korral eelista pigem jäika kui pehmet madratsit, jäik madrats hoiab selgroo paigal ning ei lase kehal madratsi sisse „ära vajuda“.

Mäluvahuga madrats kohandub vastavalt kehale

Universaalseks lahenduseks on mäluvahuga (inglise keeles memory foam) madrats, mis kohandub vastavalt sinu kehakujule. See tähendab, et ükskõik, kui palju inimene end öösel selili, kõhuli või külili keerab, pakub madrats tema kehakujule vastavat tuge. Mäluvahuga madratsi ostmisel pea meeles, et alates selle lahti rullimisest läheb keskmiselt 2-3 päeva, kuni see taas oma esialgse kuju võtab. Kui sa pole varem mäluvahuga madratsi peal maganud, siis arvesta, et ka sinu kehal võtab uue madratsiga harjumiseks kuni 4 nädalat.

Keeramise-pööramise vastu aitab taskustatud vedruga madrats

Eesti inimeste kõige eelistatuimad madratsid on taskustatud vedruga ehk pocket spring madratsid, mis tähendab, et madrats on jaotatud erinevateks tsoonideks. Olemas on nii kolme-, viie kui seitsmetsoonilisi madratseid, iga tsoon sisaldab eraldi n-ö vedrude kobaraid. Tavalise madratsi peal kahekesi magades, kui üks partner end öösel keerab, siis teine vajub tema järgi ehk sinu kehaliikumine mõjutab ka sinu partnerit. See juhtub, kuna tavalises madratsiplokis on kõik vedrud omavahel ühendatud. Taskustatud vedruga madratsi sisse on aga peidetud mitusada väikest vedru ning iga vedru käitub teistest sõltumatult, pakkudes magajale vaid tema kehaliigutustele vastavat tuge ja toetust. Sestap on taskustatud vedruga madrats eriti hea inimesele, kes magades palju vähkreb või paaridele, kellel on suur kaaluerinevus.

Kattemadrats täiendab põhimadratsit

Lisaks põhimadratsile on oluline komponent ka kattemadrats, millega saab hästi parandada või täiendada oma põhimadratsit. Soovitan põhimadratsit ja kattemadratsit alati komplektina võtta — ei ole mõtet osta väga vingele põhimadratsile peale veel vingemat kattemadratsit, nii ei pruugi põhimadratsi head omadused mõjule pääseda. Kui näiteks põhimadrats on ostetud liiga jäik või liiga pehme, saab kattemadratsiga seda kas kõvemaks või pehmemaks muuta. Optimaalne kattemadratsi paksus võiks jääda 4-6cm vahele.

Kookospähkli kiududest madrats Eesti inimestele meeldib

Madratsi materjalidest on kõige tavapärasemad poroloon, vatiin, vill, puuvill ja lateks. Viimase aja trendina, seda eriti kattemadratsi valimisel, on Eesti inimesed hakanud eelistama ka kookost. Kookospähkli kiududest valmistatud madrats on madratsite maailmas jäikuse sünonüümiks, mis laseb hästi õhku läbi, sobides ka allergikutele või inimestele, kes öösiti palju higistavad.

Madratsi eluea eest vastutab omanik ise

Madratsi eluiga pikendab regulaarne hooldus. Iga kahe kuu tagant keera madrats ümber, saad nii neli korda keerates ringi peale teha. Voodipesu vahetades klopi läbi ka kattemadrats ning tõmba tolmuimeja pehme otsikuga üle ka põhimadrats. Loodetavasti oled soetanud oma madratsid eemaldatava kattega, mida võiksid aeg-ajalt vastavalt juhenditele kas pesumasinas või keemilises puhastes pesta. Kui elad hooviga või rõduga majas, vii esimeste kevadiste ilmadega madrats ka värske õhu kätte paariks tunniks tuulduma ja klopi seda vaiba kloppija või tugeva puupulgaga, et saada lahti sinna kogunenud tolmulestadest ja mustusest.