Teaduspõhise apteegikosmeetikabrändi Eucerin koolitusjuht Kaide Gulua kummutab mõned pigmendilaikudega seotud müüdid, et iga naine saaks end oma nahas säravalt tunda.

Pigmendilaigud on geneetiline eripära ja sinna pole midagi parata
Geneetika mängib olulist rolli selles, milline on su nahatüüp ning kas sul on kalduvus pigmendilaikude tekkeks. Küll aga pole see kaugeltki ainuke faktor. Päikesekiirgus, põletikud, vabad radikaalid ja hormonaalsed muutused soodustavad oksüdatiivset stressi, mis viib naha nii-öelda värvimuutuseni. Kaks kõige levinumat hüperpigmentatsiooni tüüpi on melasma ja päikeselaigud. Melasmat põhjustavad eelkõige hormonaalsed muutused ja seda nimetatakse isegi raseduse maskiks. Seda tüüpi hüperpigmentatsiooni esineb tavaliselt kõhul ja näol.

Samuti võivad hüperpigmentatsiooni põhjustada teatud ravimid või mõne aine puudus. Näiteks seostavad mõned kliinilised uuringud B12-vitamiini puudust hüperpigmentatsiooniga. Mõnikord tekib hüperpigmentatsioon aga põletikujärgselt, kui nahk on saanud viga - näiteks akne tagajärjel. Seega pigmendilaikude tekkepõhjuseks võib olla palju enamat kui geneetika.

Laiguline nägu on vanainimeste mure
Paljud arvavad, et pigmendilaigud tekivad vananedes. Sel juhul peetakse üldjuhul silmas päikesekiirguse tagajärjel tekkinud silmnähtavaid laike näol, mis on otsene tulemus aastate jooksul saadud üleliigsest UV-kiirgusest ning mis aja möödudes avaldub üha intensiivsemalt nii kätel kui näol. Päikeselaigud annavad endast enim märku üle 50-aastastel inimestel, kuid samuti võivad need nähtavaks muutuda noortel, kes veedavad liiga palju aega päikese käes või solaariumides.

Pigmendilaikudest saab lahti vaid ülikallite kosmeetiliste protseduuride abil
Hüperpigmentatsiooni leevendamiseks on välja mõeldud palju keerukaid ravimeetodeid nagu laserravi, keemiline koorimine ja mikronõelatamine (micro-needling), mis lubavad kiireid tulemusi, ent võivad osutuda üpris kulukaks. Lisaks on kasutusel pleegitavate omadustega ravikreemid, millest kõige tuntum on hüdrokinoon. Tegemist on väga intensiivse retseptiravimiga, mis ei pruugi aga igale nahatüübile sobida. Keerukamate ravimeetodite kõrval on teadlased teinud aastate jooksul palju uuringuid selleks, et leida pigmendiprobleemile lihtsam lahendus, mis oleks paljudele inimestele kättesaadav ja jõukohane.

Pigmendikreem muudab näo valgeks
See on pigmendilaikudega seoses üks levinuim müüt, mis ei pea paika. Tegelikult muudavad pigmendikreemid naha klaariks, ühtlustavad tooni ja panevad näonaha särama. Kahjuks paljud seda ei tea. Arvatakse, et kreem muudab näo valgeks, kantakse seda ainult pigmendilaigule, aga tulemust ei ole. Tegelikult peaks pigmendivastast kreemi või seerumit kandma ühtlaselt kogu näonahale, sest nii aitavad nad hoida melaniini liigtootmist kontrolli all. Pigmendikreemi kasutamine suuremal nahapinnal mitte ainult ei võitle olemasolevate laikudega, vaid aitab ära hoida ka uute pigmendilaikude tekke.

Mida rohkem nahka koorida, seda paremad tulemused saab
Mida enam nahka koorid, seda rohkem võid seda tõenäoliselt kahjustada. Tugevad koorijad puhastavad naha ka selle looduslikest õlidest ja häirivad naha mikrobioomi ehk nahka kaitsvate mikroorganismide loomulikku tasakaalu. Tihe ja tugev koorimine ärritab nahka, võib rikkuda selle seisukorda ja põhjustada põletikku, mis omakorda võib viia hüperpigmentatsioonini. Siiski kerge koorimine on nahale kasulik – näiteks õrn koorimine kord nädalas aitab eemaldada surnud rakud nahapinnalt, et paljastada sile, särav ja elujõuline nahk.

Pigmendilaikudega võitlemine on järjepidev töö ja nõuab kannatlikkust. Kui aga vaadata üle oma elustiil ja harjumused ning kasutada järjepidevalt spetsiaalseid hooldusvahendeid on võimalik hoida hüperpigmentatsioon kontrolli all ning muuta näonahk ühtlasemaks ja säravamaks.