Kevadine metsaseiklus õpetab mängijale, milline näeb välja kevadine tärkav loodus ja kuidas erineb kevad suvest, sügisest ja talvest. Seikluse käigus õpitakse tegema vahet taimedel, puudel ja lilledel ning saadakse aimu kevadiste loodusandide erinevatest tekstuuridest, värvidest ja lõhnadest. Ja mis peamine — kevadine metsaseiklus inspireerib loodusesse värsket õhku hingama ja ühiselt perega aega veetma.

Kevadiseks metsaseikluseks on sul vaja:

  • ühte tühja munaresti või sarnase kujuga aukudega karpi
  • kääre ja liimi
  • metsa võta kaasa tugevamad oksakäärid või tangid

Prindi mäng välja, kleebi fotodega tabel munaresti esikaane peale ning märksõnadega tabel kaane sisse. Võta karp loodusesse kaasa ja vaata, milliseid ande metsast leiad. Sellest ei ole midagi, kui esimesel korral kõiki ande metsast ei leia. Võta munarest endaga järgmisel korral metsa minnes taas kaasa ja jätka kogumist.

1) Kivi. Kive leidub kõikjal, nii linnas kui metsas, valgeid kui värvilisi, ümmargusi, lopergusi, auguga ja siledaid, suuri ja väikseid. Esita mängus osalejatele väljakutse leida metsast kõige eriskummalise kujuga või värviga kivi, olgu selleks näiteks mitme auguga, südamekujuline või vikerkaarevärviline kivi ning võrdle matka lõppedes teistega tulemusi.

2) Kevadlilleõis. Esimesed kevadlilled, lumikelluke, märtsikelluke ja sinilill, on uudishimust pea juba välja pistnud ning peagi peaks metsast leidma ka valgeid ja kollaseid ülaseid, metstulpe, paiselehti, lõokannuseid ja nurmenukke. Korja metsast nii mitu õit, kui leiad — mida rohkem, seda uhkem! Kodus võid interneti või taimeteatmiku abil määrata, millised varakevadised õied sinu tee peale jäid.

3) Okaspuuoks. Kindlasti jääb sinu matka peale vähemalt üks oksapuu — mänd, kuusk või kadakas. Oksa saamiseks ära mine kohe puu kallale, vaid uuri esmalt ümbruses veidi ringi, kindlasti vedeleb seal mõni murdunud oks. Sama hästi võid siin punktis korjata ka okaspuude küljes olevaid okkaid. Kui puu küljest oksa siiski võtad, siis tee seda oksakääride või aiatangidega võimalikult tüve lähedalt, et sa puule liiga ei teeks.

4) Puuseen. Eesti kasvavaid puuseeni liigitatakse kahte rühma: torikseened, mida leiab üle 200 ja koorikseened, mida on hinnanguliselt 350 liiki. Puuseentel on ka väga vahvad eestikeelsed nimed, muuhulgas kasvab Eesti metsades soomustorik, vääveltorik, külmaseen, kasekäsn ja tammekakk. Mõni puuseen, näiteks haavataelik võib elada lausa 80 aastaseks!

5) Käbi… ei kuku kännust kaugele, ehk käbisid leiad üldjuhul kuuse või männi ümbrusest, sealjuures pööra tähelepanu sellele, et kuuse käbid on veidi piklikumad, männi käbid aga ümmargusemad. Praegusel aastaajal leiab metsast ka kobaras kasvavaid lepakäbisid, mis näevad välja justkui käbid, aga seda tegelikult ei ole — seda põhjusel, et taimeteaduse seisukohalt kasvavad käbid vaid okaspuudel, lepp seevastu on lehtpuu.

6) Noored rohulibled. Noori rohuliblesid leiab tegelikult aastaringselt, ent kevad on rohuliblede kõrghooaeg, mil oma pea pistavad välja nii naat, karulauk, nõges, võililleleht või hapuoblikas. Kõik mainitud rohelised kevadekuulutajad sobivad imehästi ka toidulauale. Karulaugust saab teha maitsvat pestot, nõgesest vitamiinirikast püreesuppi ja võilille lehti võib hakkida nii salatisse kui rohelisena omleti sisse. Nõgese korjamisel kasuta kindlasti kindaid, et näpud kõrvetada ei saaks.

7) Sammal. Eestis leiab samblaliike pea 600 erinevat. Sammal ei vaja kinnitumiseks mulda, sestap saab ta kasvada nii kivi või puukoore peal. Samblal on väga oluline roll hoida mulla niiskuse taset. Enda kasvuks vajaliku vee saab sammal kätte vihmast, kastest ja udust ning märjana on sammal palju kohevam ja erksam kui kuivanult.

8) Urvad ehk lehtpuu õied. Urbadega tuuakse ikka koju kevad. Kuigi urvad on omased väga mitmele lehtpuule, kuuluvad kõige tuntumad urvad pajule, sarapuule ja lepale. Kindlasti oled kuulnud pajuutudest. Urbade lõikamiseks kasuta kindlasti aiakääre või spetsiaalseid tange, et sa puule liiga ei teeks.

9) Lehtpuuoks. Lehtpuid on maailmas üle 10 000 liigi, mis teeb nendest maailma arvukaima puuderühma. Eestis kasvab nendest muuhulgas kask, tamm, vaher, haab ja pihlakas. Kevadel lehtpuud õitsevad ning sügisel langetavad nad oma lehed. Ka lehtpuuoksa kogumisel käitu nii, et sa puule haiget ei tee — otsi oksa esmalt puu alt ja ümbrusest.

10) Prügi. Kahjuks leiab Eesti metsadest ka hulganisti prügi, ilmselt märkad seda ka meie kevadise metsaseikluse käigus. Teadlik matkaja ei jäta loodusesse midagi, mis sinna ei kuulu. Kõik, mis metsa kaasa võetakse, peab ka tagasi koju või prügikasti jõudma. Võta antud mängu käigus metsast kaasa vähemalt üks metsa maha visatud jääde, olgu selleks kilekott, pudel, koni või muu säärane ning võrrelge osalejatega mängu lõppedes, milliseid jäätmeid Eesti inimesed enim metsa maha viskavad.