Naise nali paljastas mehe kohutava tõe

„Oi, on üks 1. aprill, mis ei unune mul iialgi. Tegu oli minu eelmise suhtega ja sõnapaaril „eelmine suhe” on siin oluline roll. Mõtlesin sel päeval naljaga öelda oma tolleaegsele kallimale, et ei suutnud vastu panna ja petsin teda ühe teise mehega. Jah, on küll kuri nali, aga tahtsin reaktsiooni näha ja lootsin, et saame mõlemad selle üle hiljem naerda. Aga nali oli sõna otseses mõttes minu kulul – kallim tundis kergendust, seda oli ta näost näha ja ta teatas, et tema on mind juba ammu petnud. Mitu korda! Küll on hea, et sai selle lõpuks välja öeldud. Mina tegin nalja ja tema mõtles seda tõsiselt. Ei ole vist vaja mainidagi, et see jäi meie viimaseks koosolemise päevaks.“ – Keiu, 24

Eriline tähelepanu, aga miks?

„Mõned aastad tagasi otsustasin 1. aprilli õhtul sõbrannadega klubisse minna. Sättisime ja mukkisime end minu pool, mu elukaaslane oli ka kodus. Klubis olles märkasin, et mulle pöörati tavalisest rohkem tähelepanu ja osa mehi naeris minust möödudes. Esialgu tundus see meeldiv, sest ikka on tore olla silmapaistev, ehkki naermise osa ma ei mõistnud. Mul ei olnud ju midagi näos? Alles paari tunni pärast tualetti minnes sain aru, milles asi. Mul oli jaki seljaosale kleebitud silt „Olen vaba, vallaline ja kohe saadaval!”. Kui sõbrannadelt aru pärisin, purskasid nad naerma ja tunnistasid üles, et see oli olnud minu elukaaslase idee, mis oli tal tekkinud meie kodus peetud arutelul, kus mina olin kurtnud, et ta ei pööra mulle piisavalt tähelepanu. Peale seda juhtumit ei ole ma rohkem kodus sellist teemat soovinud üles võtta. Aga meenutan seda naljaga, huumorimeel on mu kallimal hea!“ – Liisa, 31

Ebameeldiv üllatus on siiski üllatus?

„Minu kallim on enda meelest hull huumorivend. Ühel 1. aprillil helistas tal mulle õhinal ja teatas, et ma võiksin kohe töölt koju tulla ja lõunapausi teha, sest tal olevat kodus mulle üllatus. Kiirustasin siis muidugi koju, peas vilksatasid kaunid mõtted lilledest või söögist või ehk millestki kelmikast, mille saaks lõunapausi sisse mahutada… Kui koju jõudsin, vaatas mulle vastu auklikes dressipükstes kallim, sama sassis oli kodu, kust ma olin hommikul tööle kiirustanud. Küsisin siis pahaselt, mis see üllatus on. Selle peale läks kallimal kohe suu kõrvuni ja ta teatas, et mõnikord on üllatus ka lihtsalt see, kui üllatust polegi… Läksin väga vihaselt tööle tagasi. Talle oli see naljakas, minu jaoks aga täielik ajaraisk.“ – Meeri, 38

Kas sa tuleksid mulle….

See on vist kõige nõmedam nali, mis mulle kunagi üldse tehtud on. Olen alati tahtnud abielluda ja ka mu kallim teadis sellest, aga tema on alati olnud arvamusel, et vara veel! Pulmad tuleks teha ikka siis, kui on rohkem raha ja aega ja mida kõike veel. Olin sellega leppinud. Neli aastat tagasi 1. aprilli õhtul tulin töölt koju. Kallim oli teinud süüa ja ma olin väga üllatunud, sest tavaliselt ta ei kokka. Jõime veidi veini ja järsku tõusis ta lauast püsti ning laskus ühele põlvele.

Mu süda jättis mitu lööki vahele ja olin kindel, et nüüd on see hetk! Ta ulatas mulle punase sametkarbi. Ma olin nii õnnelik, sest teadsin, et seal ei saa ju muud olla! Suudlesin kallimat, ja kui lõpuks karbi avasin, oli seal üks südamekujuline kommike! Ma olin täiesti segaduses. Mõtlesin, et ehk on sõrmus selle sees, ehk peaksin kommi hammustama. Aga siis hakkas kallim naerma ja hüüdis: „Aprill!“

Võtsin kohe oma asjad ja veetsin öö sõbranna juures. Pärast ta küll palus vabandust ja sai ise ka aru, kui rumal see oli – ta olevat tahtnud ju ainult nalja teha! Kolm aastat hiljem me abiellusime, aga selline aprillinali on küll miski, mida ei soovitaks teha naisele, keda armastad. – Sirly, 39

„Aga sulle ju meeldivad loomad!”

Minu elukaaslane otsustas siis ühel aprilliõhtul teha enda meelest sellist nalja, mis minu tuju peaks väga heaks tegema. Nimelt jõudsin õhtul hilja koju, mul oli seljataga pikk tantsuvõistlusel veedetud päev, seejärel olin sõitnud kuus tundi teisest Eesti otsast koju, ja kui ma lõpuks sinna jõudsin, tervitas mind ukse taga vali haukumine. Lasin ajul kiirematel tuuridel käia, et mõelda, kes meil võib külas olla, aga ei meenunud ühtegi sõpra, kel oleks koer. Kui ukse avasin, sööstis mulle sülle suur hundikoer ja tema tagant jooksis välja elukaaslane, kes rõõmsalt hüüdis: „Aprill!“ Nimelt oli mu elukaaslane otsustanud ilma minuga arutamata, et pakume nüüd kaheks kuuks hoiukodu tema töökaaslase suurele hundikoerale! Olgu öeldud, et me mõlemad elasime korteris ja käisime tööl väga kaootilise graafiku järgi. Kui ma siis jahmatusest suutsin lõpuks teda sõimama hakata, ütles ta: „Aga sulle ju meeldivad loomad!” – Ann, 28

Lennupiletid kriisiajal

„Eelmisel aastal, kui olime kodused, rääksime sageli, kui väga tahaksime reisile minna, vaatasime isegi sihtkohti, kuhu hoolika planeerimise korral võiks jõuda. 1. aprilli hommikul leidsin oma e-kirjakastist kirja abikaasalt. Kirja pealkiri oli „Lennupiletid“. Mõtlesin, kas tõesti ta ostis need ära. Kui lahe! Tegelikult oli ta mulle saatnud vanad piletid 2017. aastast, mil käisime Tais. Mina ei saanudki kohe aru, et see nali oli, sest ma ei süvenenud isegi sihtkohta, vaid ainult kuupäevadesse. Kuna mees oli teises toas, jooksin kohe sinna ja ütlesin, et aitäh, aga ma pean uurima, kas saan puhkust pikendada. Siis hüüdis aga abikaasa: „Aprill!“ Ma olin korraks ikka väga pettunud, aga eks üks hea nali vist nii peagi toimima nii, et õnge lähed! Praegu kindlasti veel meenutame seda.” – Eliis, 33

Jaga
Kommentaarid