Mu naine ja laps pidid koju saabuma laupäeval kella 11 paiku. Reede õhtul kella 10 ajal sain sõnumi tuttavalt naiselt Kaidilt: “Tsau, mis teed? Saaks kokku!”. Kaidi kuju kerkis kohe silme ette, nagu oleks ta mu ees seisnud. Vormikas naine, kes kevadest sügiseni käis ainult minikleitide ja -seelikutega. Tõesti ahvatlev naine, kes pani vahel lausa neelatama. Ma tundsin teda juba seitse aastat, kuigi pidevalt me ei suhelnud. Ta oli ka mu naise trennikaaslane. Lahutatud, aga tal oli rekkajuhist elukaaslane. Kaidi oli viiese naistepundiga meil külaski käinud. Jah, naise sünnipäeval. See oli üks hoogne pidu.

Kas te mõtlete, et ühel mehel, kuigi ta on abielus, on kerge niisugusele sõnumile vastata: “Sorri, mul on õhtu kinni.” Või: “Kahjuks pean hommikul vara ärkama.”

Kui minu juurde jõudsime, otsisin pokaalid ja avasin vahuveini, aga Kaidi hakkas midagi ütlemata mind suudlema. Hakkasin teda lahti riietama, aga tema võttis mul käest kinni ja tiris mind magamistoa poole. Ikka meeles, kus voodi on, mõtlesin.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega