Arumäe soovitab palgapäeval kõigepealt n-ö endale maksta. See tähendab, et esmalt tuleb jagada ära vajaminev raha enda loodud kontodele ja vaid alles jäävat tohib kulutada. Kontosid võiks olla kuni kuus — näiteks elamiskuludeks, pikaajalisteks säästudeks, meelelahutuseks, enesearenguks, rahalise vabaduse saavutamiseks ning heategevuseks,

Kontod aitavad teadlikult kulusid jagada

“Need kuus kontot on vajalikud selleks, et me teadlikult oma kulusid soovitud proportsiooni järgi jagaksime,” selgitab ta.

Üldjuhul on inimestel olemas üks põhikonto, kuhu laekuvad tulud ja kust tehakse kõik oma kulutused. Esimese sammuna tasuks see muuta elamiskulude kontoks. See tähendab seda, et selle konto eesmärgiks saab olema kõikide esmaste igapäevaste kulutuste tegemine.

Tark oleks 6-12 kuu jagu raha kõrvale panna ettenägematuteks kuludeks.

Tulude jaoks luuakse uus konto, mille nimeks võib märkida elamiskulud. Sellelt hakkavad minema välja igakuiselt peamised kulutused ja tulude jaoks luuakse täiesti uus konto.

Samamoodi võiks luua pikaajaliste säästude, meelelahutuse, enesearengu, rahalise vabaduse ja heategevuse konto.

Alustada tasub väiksemalt

Seejärel tasub paika panna sihtjaotusprotsendid, kuhu soovitakse jõuda. Arumäe soovitab panna kasvõi 1 protsent oma erinevatele kontodele ja jätta 95 protsenti elamiskuludeks.

Kuludeks jääv summa väga palju sellest ei muutu, aga samal ajal saab uue harjumusega kohe alustada ja edaspidi juba kvartaalselt neid protsente tõsta.

Hea nipp on panna kontode nimetusse ka protsendid. ”Kui näiteks tulude kontole laekub 1000 eurot, siis pannes igale kontole 1 protsent sissetulekutest, peame ära elama 95 protsendiga, see tähendab seda, et elamiskuludeks jääb 950 eurot. Vahe on ainult 50 eurot ja tõenäoliselt me saame ka selle summaga kenasti hakkama,” toob Arumäe välja.

“Samal ajal me jagame ülejäänud raha erinevatele kontodele ja hakkame looma tulevikupuhvrit nendeks kulutusteks, mille jaoks oleme teadlikult otsustanud raha kõrvale panna.”