Folklorist Marju Kõivupuu: erinevatel aegadel on emadele olnud erinevad ka nõuded

Täna toimunud emadepäeva konverentsil „Ema, palun aita mind!“ sõnas folklorist Marju Kõivupuu oma ettekandes „Miks vanasti olid emad väga tublid?“, et erinevatel aegadel on emadele olnud erinevad ka nõuded.

„Missugune roll on emal olnud läbi aegade? Kuidas oleme emadest läbi aegade rääkinud? Sellest saame kindlasti aimu vanema aja rahvalauludest, milles tänatakse ema kasvatamise ja õpetamise eest. Emad on õpetanud meid toime tulema ja tööle hakkama. Erinevatel aegadel on emadele olnud erinevad ka nõuded. Lisaks on meie kultuuris emadepäev teinud läbi kultuuritakistuse, mil seda ei peetud,“ sõnas Kõivupuu.

„Varasemalt oli elu rohkem kogukonna kontrolli all. Alles 20. sajandi alguses hakkasime rääkima sellest, et tuleks emadele rohkem tähelepanu pöörata. Emadepäeva tähistamine rõhutas ka paljulapseliste perede osatähtsust, mida varem ei olnud. Umbes 100 aastat tagasi hakati väärtustama emadust, sest siis toimus mõtlemise muutumine,“ lausus Marju Kõivupuu.

Marju Kõivupuu leidis arhiivist otsides esimesed emadepäeva fotod, mis pärinevad 1935. aasta Võrumaa Navi külast. „Selle aja emade välimus oli tagasihoidlik ning neid iseloomustas isetus. Ema on olnud alati see, kes on lapsi suunanud kohanduma täiskasvanu eluga. Varasemalt õpetati lastele pingetaluvust, sest ka mina olen näiteks karjas käinud. Vanasti oli küla kogukond ja sealhulgas lapsed rohkem kaasatud perekonna ellu, et nad oleks valmis, kui tuleb üle võtta täiskasvanute kohustused. Tänapäeval on rohkem esiplaanil isik ehk inimene oma soovidega,“ rääkis Kõivupuu.

„Täna räägime me vanemaealiste inimeste eluea pikenemisest, kuid ei räägi nende kaasatusest ning nende rollist. Pärandit on edasi antud pigem üle põlve, kui vanavanemad tegelesid lastega, sest viimaste vanemad olid ju tööealised. Siis oli tööjaotus teistel alustel ja kogukonna tugi oli olemas. Tänapäeva pered on väiksemad ja ei ela nii mitmekesi koos,“ märkis Kõivupuu.

Marju Kõivupuu sõnul on iga ema püüdnud omas ajas ja parimal moel tulla oma kohustustega toime. „Emad on õpetanud meile suuremat isetust ja aidanud noortel inimestel ette valmistuda päriselu kohustuste ja vastupidamiste jaoks,“ lisas Kõivupuu.

Veebikonverentsil võtsid sõna muusik Ivo Linna, naistearst Gabor Szirko, fotomuuseumi kuraator Annika Haas, vaimulik Kristjan Luhamets, folklorist Marju Kõivupuu, koolipsühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu, riigikohtunik Julia Laffranque, kirjanik Maimu Berg, Triin ja Indrek Laul ning Sirje ja Väino Puura. Konverentsi modereeris Hannes Hermaküla.