Täna möödub 100 aastat päevast, mil moelooja Coco Chanel ehk Mademoiselle Chanel esitles maailmale oma uut parfüümi – parfüümi, mis oli maailmas esimene, kus komponendina ei kasutatud mitte ühe lille aroomi (nagu seda olid teinud Guerlain, Poiret jt), vaid segu lausa 80st erinevast komponendist, olles sama mitmekihiline kui kvaliteetne kleit või Chaneli enda loomus. Nii võisid kõik naise läheduses seisjad avastada järjest kihiti avanevaid lõhnabukette.

Lisadoos luksust

Chanel soovis luua parfüümi, mis oleks mitmekülgne, kuid annaks naistele lisadoosi luksust, värskust, stiili ja kaasaegsust. Chanel nr 5 lõi parfümöör ehk le nez (pr nina), nagu neid erilise lõhnatajuga inimesi maailmas kutsutakse. Tema nimi oli Ernest Beaux ja tegelikult pani ta Mademoiselle Chaneli lauale mitu tööversiooni. Mademoiselle nuusutas ja valis kindlakäeliselt välja pudelikese, mis oli väljapanekut vasakult lugedes viies. Kokkusattumus, et talle enim meeldinud parfüüm oli viiendas pudelikeses, minetas kõik kahtlused, kas just see on õige – suure lugemusega autodidakt Chanel tundis suurt huvi ka numeroloogia vastu ja ta pidas oma õnnenumbriks just number viit. Samal põhjusel toimusid ka kõik tema moekollektsioonide esitlused 5. mail ja just samal kuupäeval otsustaski Chanel oma uhiuue parfüümi lansseerida. Kuna ta uskus, et nr 5 on õnnetoov arv, siis võib öelda, et ta mitte ei müünud parfüümi, vaid piserdas õnne kõigile, kes seda ostsid.

Pudeli saamislugugi on eriline. Kogu Pariisi eliit oli ja on siiani koondunud kuninglikule Vendôme’i väljakule, mis on kaheksanurkne sümmeetriline väljak, imeilus ja harmooniline ning täpselt selle kuju tahtis Chanel oma parfüümipudeli korgile anda. Esimene pudel oli lihtne ja lakooniline, inspireeritud kubismist ja väga eriliste detailidega (puuvillane must õhuke nöör kinnitatud musta vahatempliga pudelikaela tihendi külge). Välimuselt meenutas see lakoonilist rohupudelit või meeste rinnataskus pesitsevat plaskut – ja mitte ainult meeste, sest moelooja Chaneli suurkonkurent Elsa Schiaparelli oligi juba naiste jaki sisse salatasku kujundanud, kus naised said lamedat esiletorkamatut pudelikest kaasas kanda.)

Mademoiselle Chanel ei suhelnud enamasti oma butiigis kunagi klientidega otse, aga ta lasi ühe oma “number viie” põrandale katki kukkuda ja pani parfüümipudelid laoruumi. Kui ta siis sisenes oma rue Camboni kaupluse ruumidesse, tõusis daamidel kohe tuju ja neil tekkis küsimus, mis lõhn see küll on ja kust seda osta saab? Ning mademoiselle küsis neilt, naeratus näol: “Kas teile meeldib? Ehk lasen seda veidi juurde toota.”

See oli uue aja lõhn, moodsate aegade lõhn, sõjajärgse vabaduse lõhn, kauni, korsetist vabanenud naise lõhn, iseseisvuse poole püüdleva naise lõhn, Pariisi tänavatel jalutava naise lõhn. Kõikidele naistele, kes kandsid Chanel nr 5, vaadati järele. Ja Chanel kandis alati ise kõike, mida ta lõi ja millesse ta uskus. Ta lasi end Ritzi sviidis parfüümipudeli ees pildistada ning ärgem unustagem, et julge naine oli andnud sellele oma nime – seda polnud mitte kunagi varem juhtunud! Oma nime ei kasutanud parfüümi nimena keegi ja Pariisis on näiteks vaid üks hoone, ooperiteater Palais Garnier, mida tuntakse arhitekti ja autori Charles Garnier’ nime järgi, kes ühe ruumi lakke oma nime kirjutas ja võttis sellega vastutuse, öeldes: “Mina tegin!” Teise sellise sammu julges astuda nüüd Chanel – aga nii erilise ja isikliku lõhna puhul lihtsalt teisiti ei saanud. Juba esimesest hetkest uskus ta kaljukindlalt, et sellest tuleb hitt. Kuid et seda ostetakse sama agaralt ka sada aastat hiljem, seda ta kindlasti ei teadnud.

Lõhn, mis muutus legendiks

Hiljem muutus see lõhn juba legendiks, nagu Mademoiselle Chanel ise. Kui kakskümmend aastat hiljem, teise maailmasõja ajal, Saksa sõdurid Pariisi tänavad vallutasid, seisid nad rue Camboni poe ukse taga lausa järjekorras, et oma naisperele see lõhn Pariisist suveniirina kingituseks viia.

Professionaalide väite kohaselt pole Chanel nr 5 enam see, mis ta oli alguses, kuna algselt kasutati koostises ka komponenti, mille kasutamine ära keelati ja mis tänaseks on asendatud keemilise komponendiga ning seega ei ole võimalik päris originaallõhna enam kunagi saavutada.

Kui Marilyn Monroelt küsiti, kas ta kannab öösel voodis pidžaamat või öösärki, vastas Monroe silmagi pilgutamata, et kannab paari tilka Chanel nr 5 parfüümi.

Chaneli arvates ei olnud elegantsi ilma lõhnata, ning ühes oma kuulsamas tsitaadis ütles ta: “Kui tahate omada seda, mis teil kunagi pole olnud, siis tuleb teha seda, mida te kunagi pole teinud.” Ja niimoodi maailma legendaarseim lõhn sündiski.