Ma tundsin ennast jubedalt, kui mõni kallim arvas, et seksikas oleks ennast koos minuga duši alla kaasa pressida. Mul oli juba väljakujunenud “ilurutiin”, kus ma eemaldasin karvu ebatavalistest kohtadest — rindadelt, kõhult, näolt, ja ma ei soovinud, et ükski mees näeks mind seda tegemas.

Eriti oluliseks pidasin ülahuule kohal olevate karvade eemaldamist. See oli vajalik, et inimesed ei näeks, kui karvane võib olla mu ülahuulepiirkond — ma olen naine ja mul on vuntsid! 

Koroonakriisi alguses hakkasin mõtlema, mis juhtub, kui ma üle aastate ennast ei raseeri ja lasen karvadel vabalt kasvada…

Jaga
Kommentaarid