“Olen oma paarilisega veidi üle kahe aasta koos olnud. Kui muidu oleme ausad ja avameelsed ning saame suurepäraselt läbi, on meil olnud kaks teemat, mida oleme vältinud — kui palju me täpsele teenime ning mis on meie eelnevate sekspartnerite arv. Minu hinnangul on need kaks teemat, mis tekitavad paarisuhtes alati tüli ja mees pole ka neid jutuks võtnud.

Ühel õhtul paar kuud tagasi aga sattusime kuidagi rahateemadel arutama ja kallim avastas, et me ei olegi ju teineteisele oma palganumbreid avaldanud. Ütlesime need siis välja ja mu kallim oli pehmelt öeldes väga löödud, sest meie numbrid olid ikkagi… erinevad. Ma ei teeni temast küll poole rohkem, aga sinnakanti see number jääb.

Mind üllatas tema reageering. Ta ju teab, et ma töötan juhtival positsioonil. Peale pikka mõtlemisaega ütles ta jahedalt, et ta ei mõista, miks tema siis enamasti restoranides maksab ja tunneb survet mulle kalleid kingitusi osta.

Nüüd peale seda on kõik muutunud. Kõik poearved on jäänud minu kanda, restoranides käimisest või koju tellmisest ei ole enam juttugi ja kui varem oli mehel tavaks mulle iganädalaselt lilli tuua, siis nüüd on ka see täiesti ära jäänud.

See teeb mind väga kurvaks. Ma ei arvanud, et see saaks olla nii hull löök allapoole vööd. Ma tean, et mehed tunnevad survet olla perepead ja naisest rohkem teenida, aga me elame 21. sajandil! Sellest survest võiks ju ometi juba lahti lasta.

Ma ei tea, kuidas seda kõike korda ajada. Tunnen, nagu ma oleksin kohustatud tundma süümepiinu, et mehest rohkem teenin, aga ma ei kavatsegi neid tunda. Olen näinud terve elu vaeva, et nii kõrge koha peale saada. Meil kõigil on need võimalused olemas ja tean, et kui kallim mossitamise lõpetaks, saaks ta oma ajaga midagi targemat teha ja ehk panustada ka rohkem enese harimisse.

Aga kuidas talle selle teemaga läheneda, kui ta juba numbri peale nii halvasti reageeris? Ma ei taha kogemata rohkem õli tulle valada…"

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid