Jaanidel tuleb korralik pidu? Kõige olulisem, mida meeles pidada, et asi täiesti käest ära ei läheks
(4)
ERGO kindlustuse andmetel kasvab jaaninädalal erinevate kahjude arv liiklus-, kodu- ja õnnetusjuhtumikindlustuse lõikes keskmiselt veerandi võrra võrreldes pühadele eelnenud perioodiga. Eelmise aasta statistika põhjal kasvas õnnetusjuhtumite arv aga lausa poole võrra.
„Õnnetusjuhtumite puhul on põhiliselt tegemist olmeõnnetustega. Näiteks lendas peohoos ühele inimesele šampusekork silma, teine vigastas köieveoga alaselga, kolmas astus klaasikillu jalga. Loomulikult on sagedased jaanilõkkega seotud juhtumid. Eelmisest aastast meenub, kuidas üks piduline süütas bensiiniga lõket ja sai valusalt põletada või siis olukord, kus inimene hüppas hõõguvasse lõkkekohta ja põletas jalalaba,“ rääkis ERGO kindlustuse kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts. Ta lisas, et sageli paneb just alkohol inimesi tegema ohtlikke vägitegusid - olgu selleks siis vettehüpped või üle lõkke hüppamised.
„Kahjuks tuleb igal aastal ette ka napsise peaga rooli istumist ja pahatihti lõpeb sõit nii endale kui ka teistele uljastele kaaslastele kehavigastuste tekitamisega. Siinkohal tuleb rõhutada, et alkoholijoobes põhjustatud liikluskahjud tuleb juhil paraku oma taskust kinni maksta,“ ütles Lepvalts.
Päästeliidu juhatuse esimees Piia Kallas lisab, et kuna sedakorda toob jaanipäev endaga kaasa kuumalaine, suureneb tuleoht ja kasvab inimeste uljas käitumine. „Et õnnetuid tagajärgi vältida, on väga oluline, et igal lõkkel oleks valvur. Lisaks peavad meeles olema kuumalaine ohud ja käitumine võimalikus ohuolukorras,“ rääkis Piia Kallas.
Päästeliidu Virtuaalkomando instruktor Ragnis Topkin kinnitab, et lõkkevalvur on tähtis ametikoht. „Mõni agaram korraldaja võib hakata lõkkevalvurit kamandama, et mida ta istub seal niisama. Tegelikult on see täistöökoht.“
„Kui keegi aga on peo käigus lõkke tagant kadunud ja hüüete peale välja ei ilmu, tuleks kiiresti vaadata kaardilt üle lähimad veekogud ja neid kontrollida, samal ajal numbrile 112 helistades. Kui veekogusid pole, tuleks otsida mööda metsasihte ja lähimaid teid. Tundmatusse metsa järgi minnes võib juhtuda, et lõpuks otsitakse ühe asemel kolme-nelja inimest. Suurema otsingu korraldamine tuleks usaldada professionaalidele,“ lisas Topkin.
Päästeliit ja ERGO kindlustus toovad välja kasulikud soovitused ohutuks jaanipeoks ning ülekuumenemise vältimiseks.
Ohutu jaanitule meelespea
- Leppige seltskonnas kokku, kes on see, kes vastutab teie hulgast jaanitule ja -peo ohutuse eest: jälgib, et lõkke tegemine ja grillimine oleks ohutu, inimesed peaksid piiri alkoholiga ning ei koguneks väga suure grupina ühte kohta istuma.
- Alla 1-meetrine lõke peab olema hoonetest vähemalt 8 meetri kaugusel, suurem lõke aga vähemalt 15 meetri kaugusel.
- Kui teed lõket metsas, siis vaid selleks ettenähtud ja ettevalmistatud kohas. Muul juhul jälgi, et lõke jääks metsast vähemalt 20 meetri kaugusele.
- Lõket tee mittesüttival pinnal. Piira see valli või kividega ning puhasta lõkke ümbrus vähemalt poole meetri ulatuses.
- Lõke süüta vaid tuulevaikse ilmaga ja jälgi, et sädemed ei langeks hoonetele. Et lõkke tegemine oleks ohutu, peaks tuulekiirus jääma alla 5,4 m/s.
- Hea ja ohutu jaanilõkke tegemisel kasuta vaid puhast puitu.
- Ära jäta lõket järelvalveta. Hoia läheduses ca 10 liitrit vett või kuuekilone tulekustuti.
- Lõpuks lase lõkkel täielikult ära põleda või kustuta kolle veega.
- Kui soovid grillida, siis tee seda vähemalt 5 meetri kaugusel hoonetest.
Soovitused ülekuumenemise vältimiseks
- Joo ohtralt vett. Väldi kõrge suhkrusisaldusega jooke, pea piiri alkoholi ja kohviga, võimalusel väldi neid.
- Riietu heledalt ja kergelt. Kanna peakatet.
- Väldi liigset koormust ja pikalt päikese käes viibimist.
- Autodest saavad surmalõksud – ära jäta kedagi päikese kätte autosse ootama!
- Jälgi lapsi ja vanureid – nemad on enim ohustatud.
