• Hommikusöögilauas — iga pereliige ütleb paar asja, mille eest on põhjust tänu tunda. Näiteks võib tänada ema maitsva hommikusöögi eest, ilusa päikselise või ka vihmase päeva eest. Alati võib rõõmu tunda kodu ja sõprade eest.
  • Enne uinumist — meenutada koos lapsega, mis läks päeval hästi ja läbi selle tekitada lapses head tunnet enne und. Laps magab öösel paremini ja ärkab hommikul hea tujuga.
  • Hambapesu ajal — selleks tegevuseks võtame me eranditult igal hommikul ja õhtul aega 5 minutit ja tavaliselt teeme seda vannitoas peegli eest. Kiida last, öeldes talle näiteks, kui ilusad silmad, nina, suu tal on ja lase siis ka lapsel öelda mõned asjad, mis talle enda juures meeldivad. See on hea võimalus lapsele sisendada enesekindlust, positiivsust ning panna last märkama, kui imeline ta on.
  • Vanemate laste tähelepanu saab tänulikkusele juhtida läbi konkreetsete olukordade arutelu. Kui laps tuleb murega, siis püüda koos leida asju, mis just selle olukorra puhul on positiivsed. Miks see nii läks ja mida saab muuta, et seda enam ei juhtuks. Nii õpib laps ka edaspidi keskenduma positiivse otsimisele keerulistes olukordades.
  • Autosõidu ajal kooli või lasteaeda — hakake põrgatama tänulikkuse palli. Alusta mängu, öeldes, ma olen tänulik ja õnnelik nüüd, et… Kordamööda öeldakse positiivseid sõnu ja iga järgmise ütleja sõna peab algama eelmise ütleja sõna viimase tähega.