Mul on kohutavalt häbi tunnistada, et sellise valega pean ma üksinda elulõpuni elama, sest kui see välja tuleks, saaksid kõik osapooled liiga palju haiget. Viis aastat tagasi otsustasime mehega, et meist saab perekond ja me saame lapse. Sellel perioodil oli minu mees pikal tööreisil ja ühel nõrkusehetkel magasin ma oma mehe parima sõbraga. Teadsin, et ta on minust salaja sisse võetud ja selle ära korraldamine ei olnud just raketiteadus.

Oli vahva öö, aga me mõlemad nõustusime, et see jääbki ühekordseks asjaks. Kui laps oli sündinud, panin ma oma peas kõik kuupäevaliselt paika ja sain aru, et midagi kohutavat on juhtunud.