Teeme selgeks, kuidas ravida haavu ja kriimustusi, kui nende paranemine on kuumuse tõttu liiga aeglane

Kaasaegne haavahooldus kummutab haava lahtisena hoidmise ja tugevatoimeliste desifitseerimisvahendite kasutamise. Pärnu Ristiku BENU apteegi proviisor Margot Lehari jagab näpunäiteid, kuidas õige haavahooldusega paranemisprotsessi kiirendada, põletikud eemale hoida ja mida koduses haavaravis silmas pidada.

Haavahooldus algab korralikust loputamisest

Proviisori sõnul algab nii lõikehaava kui marrastuse hooldus loputamisest.”Haava loputamisega eemaldatakse haavast võõrkehad ja mikroobid, aga ka kahjustatud kude ja haavakatt,” räägib Lehari ja lisab, et loputamine teeb haavapõhja puhtaks ja see võimaldab hinnata vigastuse ulatust.

“Jaheda lahusega loputamine aitab peatada ka väiksema verejooksu, aga peamine on, et nii vähendatakse tunduvalt hilisemat haavapõletiku riski,” põhjendab proviisor, kelle sõnul sobib koduseks haava loputamiseks puhas jahe umbes 20 kraadine kraanivesi, aga ka 0,9 protsendiline naatriumkloriidi ehk füsioloogiline lahus, Prontosan haavaloputuslahus või Livsane haavasprei.

“Kraaniveega loputamise järel tuleks bakterite paljunemise vältimiseks kasutada kindlasti ka antiseptilist vahendit. Selleks sobivad nii Prontosan, Octenisept haavageel kui ka Braunovidon,” loetleb proviisor ja lisab, et põletushaavade puhul tuleks kudede mahajahutamiseks hoida haava jaheda kraanivee all pikemalt, vähemalt 10-20 minutit või kasutada spetsiaalset põletusgeeli.

Proviisor rõhutab, et aegunud võtted haavaravis teevad rohkem kahju ning näiteks kaaliumpermanganaadi lahusega või vesinikperoksiidiga haava loputamine ja piiritusega desinfitseerimine tuleks jätta ajalukku. “Vesinikperoksiid ei sobi haavade loputamiseks, kuna lahusel on rakke ja kudesid kahjustav kõrvaltoime. Alkoholi sisaldava lahusega desinfitseeritakse ainult tervet nahka, seda ei pihustata lahtisele haavale, sest see hävitab rakukesti ning on põletavalt kibe,” põhjendab Lehari.

Haava esmaabi sõltub haavaliigist

Lõikehaavade puhul tuleks proviisori sõnul pärast voolava vee all loputamist haav kuivaks tupsutada ning vajadusel desinfitseerida spetsiaalse haavalahusega ning pikem haav näiteks strip-plaastritega kinni tõmmata ning peale panna steriilne haavaplaaster. “Väikese lõikehaava puhul võib loputamise võimaluse puudumisel kasutada ka alkoholivaba haavaspreid, tupsutada haav kuivaks ning asetada sellele plaaster,” õpetab Lehari.

Marratuste raviga tuleb olla kõige hoolikam

Kui lõikehaavad on nii nimetatud puhtad haavad, siis marrastused on mustad ja väga valusad. “Marrastusest tuleb samuti voolava vee all mustus välja loputada, puhastada haav füsioloogilise või alkoholivaba haavalahusega,” räägib proviisor ja rõhutab, et kui haav on suur ja väga määrdunud, siis ei saa seda ise puhastada ning tuleks pöörduda haigla erakorralisesse vastuvõttu. “Kui marrastushaav on loputatud, siis tuleks sellele panna haavageeli, mis puhastab ja aitab haavapõhjast mustust ning surnud kude eemaldada. Lisaks hoiab haavageel haava niiskena, mis on oluline haava paranemise kiirendamiseks. Niiskes keskkonnas saavad rakud kiiremini üksteise külge kinnituda ja seetõttu haav paraneb kiiremini,” selgitab proviisor.

Selleks, et haav kiiremini paraneks ning sideme- või plaastrivahetus poleks valulik, tuleks proviisori sõnul haavale peale panna haavavõrk. “Haavavõrke on kahte tüüpi: silikoonist ja vaseliinist. Peamine erinevus seisneb selles, et silikoonist võrk võib haaval olla 14 päeva järjest — vahetada tuleks ainult haavatampooni ja plaastrit. Vaseliinist võrku tuleb vahetada igal sidemevahetusel,” räägib Lehari ning selgitab, et haavavõrgu peale tuleks asetada kuiv haavatampoon, kuhu imbub koevedelik, veri ja mustus ning kõige viimasena asetada haavale plaaster või side.

Tõsisemate haavadega tuleks Lehari sõnul esimesel võimalusel pöörduda arsti poole. “Kui on kõhklused ja sisimas tunne, et peaks haavaga arsti juurde minema, siis parem pöörduda kohe, sest pärast kuue tunni möödumist enam haava ei õmmelda,” julgustab proviisor vajadusel abi otsima.

Arsti poole tuleks pöörduda:

• kui haavast jookseb verd ja verejooksu ei õnnestu peatada,
• kui haav on lühike, aga sügav,
• kui haav on üle 3 sentimeetri pikk
• kui haav on liikuva koha peal.
• kui haav on väga saastunud, ärge püüdke seda ise puhastada, vaid katke puhta salvrätiga, siduge ja pöörduge kiiresti arsti poole.

Haav vajab paranemiseks niiskust ja õhku

Väiksemate marrastuste ja haavade puhul saab proviisori sõnul immuunsüsteem haavas leiduvate mikroobidega enamasti edukalt ise hakkama, sageli piisab haava korralikust loputamisest, aga see on eelkõige noorte ja tervete inimeste privileeg. “Rohkem aega ja hoolt vajavad eakate, teatud ravimite tarvitajate, krooniliste haigustega ja madala hemoglobiinitasemega inimeste, aga ka suitsetajate haavade ravi,” loetleb Lehari seisundeid, mis haavade paranemist takistavad.

Haava lahtiselt hoidmine ja sellest tekkiv koorik haava paranemiseks head keskkonda ei loo ning see on levinud valearusaam, millega apteekrid sageli kokku puutuvad. “Kooriku all ei parane haav hästi, sest kuigi haav vajab paranemiseks ka õhku, ei tähenda see mingil juhul, et haava võiks jätta sidumata. Vastupidi, kaasaegsed haavasidemed on kõik reeglina õhku läbilaskvad,” selgitab Lehari.

Hõõrdumise raviks sobivad hüdrogeel plaaster või beebisalv

Hõõrdumine või haudumus on kipitav ja ebameeldiv pindmine nahakahjustus, mida saab Lehari sõnul olenevalt asukohast hästi ravida pantenooli sisaldavate beebisalvidega või hüdrogeelsete plaastritega. “Kui hõõrdumisest tekib suur vill võib selle süstlanõelaga külje pealt avada, desinfitseerida ning seejärel asetada peale villiplaaster,” õpetab proviisor ning selgitab, et plaastri niiske keskkond kiirendab paranemist. Lisaks sobivad hüdrogeelplaastrid hästi paranemisfaasis haavanditele või lamatistele, kui on haavale on tekkinud õhuke õrn tumeroosa nahk.

Konkreetseid juhised, kuidas haavu ja arme ravida ning millised tooteid nii kergemate kui raskesti paranevate ja krooniliste haavade korral kasutada jagavad Benu apteekrid üle Eesti.

Haava esmaabivahendid, mis võiks igaühel kodus olemas olla:

• pakk erineva suurusega plaastreid, sh mõned suuremad haavaplaastrid,
• antiseptiline haavaloputusvahend,
• haavavõrk,
• strip-plaaster,
• paar rulli sidet,
• mõned keskmise suurusega kuivad haavatampoonid,
• pakk hüdrogeelseid villiplaastreid.