Uus trend toidumaailmas? Jäätisest saab valmistada nii mõndagi põnevat ja asi võib magusast kaugel olla
(1)
Academic Food Labi toiduvõlurid Priit Toomits ja Andrus Laaniste kinnitavad, et koorejäätise puhul saab vaadata palju kaugemale jäätisepallist, -kokteilist ja lihtsalt magusroast. Tippkokad kasutavad koorest koostisosa hoopis pastakastmete ja soolase panna cotta valmistamisel ning serveerivad jäätist mereandide ja steigiga.
Kui ka sina oled suur jäätisesõber, kes valmis oma maitsemeele ja kokkamisoskused proovile panema, siis loe, milliseid põnevaid koosluseid soovitavad tippkokad koorejäätisest valmistada.
Jäätis ja friikartulid
Koorene suutäis magusat jäätist ja soolased friikartulid võivad kombinatsioonina tunduda kui tuli ja vesi, kuid tegelikkuses on see sama maitsev kui soolakaramell või soolakringel šokolaadiglasuuris.
Arvatakse, et selles maitsekombinatsioonis saab süüdistada kiirtoidukohtasid, kus inimesed tellisid friikartuleid ja koorejäätist ning viimase kreemjas tekstuur lihtsalt mõjus nii kutsuvalt, et inimesed hakkasid naljaga pooleks kartuleid sellesse kastma. Järgmisel hetkel proovisid koorese ja magusa ning kuuma ja soolase kooslust juba inimesed üle maailma.
Toomitsa sõnul mõjub soolase ja magusa tasakaal inimestele kuidagi eriliselt kutsuvalt ning esmalt kummalisena tundunud kombinatsioonist saanud lausa omaette roog. Kuidas oleks kausitäie koorejäätise, soolaste friikartulite ja šokolaadikastmega?
Kastmed, kastmed, kastmed
Koorejäätisest soolased kastmed ei ole ehk päris kodukoka pärusmaa, kuid tippkokkade jaoks kindlasti mitte uudne lähenemine.
Laaniste sõnul näitab igasugune soolase roa valmistamine magusast jäätisest tõelist meistriklassi, sest ideaalseks tulemuseks on vaja tunda maitsete tasakaalustamise kunsti. „Koorejäätis on kreemine ja rammus ning neid omadusi kokad kastmete valmistamisel ka otsivad. Sulanuna on koorejäätise puhul praktiliselt tegemist vahukoorega, kuhu on lisatud vaniljet ja suhkrut. Ideaalse tasakaalu saavutamiseks tulebki mängu koka oskus mängida soolase ja magusaga, kuid see on tehtav ning ka koduses köögis,“ julgustab Laaniste.
Maitsvaks kastmeks steigile pane koorejäätis tantsu lööma täisterasinepiga, kasuta seda vahukoore või köögikreemi asemel Rootsi lihapallide kastmes, samuti sobib jäätis asendama koort pastakastmetes. Lihtsalt pea meeles, et happelisi kastmeid ei ole soovitatav pärast koore lisamist keeta, muidu võib koor kastmes tükki minna.
Laaniste retseptivaramust pärineb ka rammusa koorejäätise, pohlade ja mädarõikaga valmistatud jäätis, mis moodustab sulades maitsva kastme suitsukeelele.
Panna cotta
Kes ei oleks kuulnud populaarsest itaalia desserdist panna cottast, mille koostisesse kuuluvad vahu- ja kohvikoor, suhkur, vanilje ja soovi korral veidi rummi? Esimesed koostisosad saab ostunimekirjast maha tõmmata, kui koduses jääkapis peaks end peitma karp koorejäätist. Tõeliselt põnevaks väljakutseks saab aga pidada soolase panna cotta valmistamist. Itaaliapäraseks kombinatsiooniks sulata koorejäätis, lisa piim, želatiin, parmesan, pipar ja balsamiäädikas ning serveerimist kirsstomatite ja basiilikupestoga.
Panna cottat võib valmistada ka rohelistest hernestest, koorejäätisest, kanapuljongist ja želatiinist ning serveerida näiteks hõrgu krabilihaga.
Laaniste meenutab enda loodud retsepti, kus kokku sai pandud vaniljejäätis tursamaksa ja wasabiga, mille tulemuseks hõrk roog.
„Koorene ja soolane tarrend sobib hästi õhtusöögil eelroaks või iseseisvaks lõunasöögiks. Kokkamisel tuleb taaskord meeles pidada maitsete tasakaalustamist, sest tähtsaks koostisosaks on koorejäätis, mille koorene tekstuur ja lihtsus inspireerivad toidugurmaane, kuid mille magusale maitsele tuleb soolastes roogades õige tasakaal leida,“ õpetab Toomits.
