Kiindumusteooria kohaselt võivad täiskasvanud olla seotud nelja eri kiindumusviisi näol: turvaline, ärev, vältiv või kartlik-vältiv. Selle, millisel moel meist igaüks kiindub, otsustab tavaliselt lapsepõlv. Meie alateadlik eesmärk on olla teistega turvaliselt ühendatud, et olla tervislikus suhtes, suuta usaldada, olla armastatud ja armastada. Inimene, kes suudab olla turvaliselt kiindunud, ei karda olla teistega lähedane ega karda partneri lahkumist.

Paraku väidab üks uuring, et ainult 56% täiskasvanutest on teistega turvalises kiindumussuhtes. Mis juhtub, kui sinu suhteid iseloomustab ebaturvaline kiindumusstiil?

Kuidas kiindumuse viis elu jooksul muutuda võib?

1. Läbi erinevate kogemuste

Kui keegi kasvab üles väga armastavas perekonnas, kus kõik oli alati hästi, kuid kogeb hiljem palju toksilisi suhteid ning pidevat valetamist ja petmist, võib ta kiindumusviis muutuda turvalisest vältivaks, et kaitsta end tulevikus haiget saamise eest.

2. Erinevate inimestega suhtes olles

Psühholoog räägib, kuidas tal kunagi oli klient, kel oli eelmise partneri tõttu ärev kiindumusstiil. Suhe polnud üldsegi tervislik ning naine oli pidevalt ärevil, kas ta mees petab teda või mitte. Kuid pärast lahkuminekut ning enese kallal töötamist leidis naine kellegi uue. Psühholoog pani tähele, kuidas naine rääkis sellest mehest hoopis teistmoodi. Kogu ärevus oli ta jutust kadunud. Oli ilmselge, et nüüd tundis ta vaid turvalist kiindumust. Kiindumuse stiil võib väga muutuda selle põhjal, milliste inimestega me suhtes oleme. Muutus võib olla ka lõplik.

3. Läbi personaalse kasvu

Üks naine räägib, kuidas tal oli oma enda pere ja lapsepõlve tõttu alati ärev kiindumussuhe. Ta vajas alati kinnitust, muutus närviliseks kui partner natuke ruumi tahtis ega usaldanud kunagi täielikult.

Tänu teraapiale ja oma käitumise peegeldamisele on naine suutnud enda suhtlust teistega parandada ning nähes palju vaeva, muutnud oma kiindumusviisi turvaliseks. Hiljem vältiva kiindumusviisiga inimesega suhtes olles ei sattunud ta vanade harjumuste küüsi, vaid suutis probleemiga hoopis mõistlikult tegeleda.

Allikas: Mind body green