„Raha on endiselt paljudele ebamugav teema, kuid lastega tuleks juba noorest peale arutada igapäevaste kulutuste ja säästude üle, et nad mõistaksid, kuidas raha töötab ja mis selle väärtus on,“ lausus Jasinski. Ta lisas, et rahateemasid ei peaks kindlasti ainult siis arutama, kui laps on rahaga hoolimatult ümber käinud, vaid seda tuleks teha igapäevaselt. Nii tunneb laps ennast teemasse kaasatuna ja suureneb ka vastastikune usaldus lapse ja lastevanemate vahel.

Esimene samm: taskuraha

„Taskuraha on hea koht, kust alustada rahatarkuste arendamist. See õpetab last ise rahaga ümber käima ja võimaldab tal selle väärtusega tutvuda. Samas ei ole soovituslik taskuraha anda ainult kodutööde täitmise eest, sest laps võib mingi hetk loobuda sissetulekust ja siis arvata, et kodutöid ei peagi tegema,“ selgitas Jasinski. Lisaks ei võimalda selline lähenemine lapsel oma rahaasju planeerida ega hallata.

Taskuraha suuruse määramiseks on soovitatav võtta arvesse pere igakuiseid sisse- ja väljaminekuid. „Sõltuvalt lapse vanusest, võib taskuraha anda kas kord kuus või väiksemates summades mitu korda kuus. Noorematele, kes alles õpivad rahaga ümber käima, on soovituslik esialgu anda taskuraha vaid mõneks päevaks,“ selgitas Luminori kliendikogemuse juht. Kui laps on kogu oma taskuraha lühikese aja jooksul ära kulutanud, on soovitatav jääda kindlaksmääratud summa juurde. Seetõttu on ka oluline jälgida, kuidas nooruk rahaga ümber käib – kui terve kuu taskuraha kulub nädala jooksul, siis tuleb seda arutada, et laps oskaks oma kulutusi paremini arvestada.

Taskuraha summat saab ka kujundada vastavalt lapse tegevustele, näiteks kui laps läheb koolireisile, kus toitlustus on juba sisse arvestatud, siis võiks taskuraha anda vähem, sest noorukil on koolireisil vähem lisakulutusi. Lapsega on oluline ka arutada taskuraha säästmise võimalusi ja kuidas igapäevakulutuste pealt kokku hoida, näiteks selle asemel, et koolis pidevalt snäkke osta, võiks laps hoopis vahetevahel kodust midagi kaasa võtta.

Teine samm: pangakaart

Pangakaart võimaldab lapsel tutvuda erinevate pangateenustega, näiteks kuidas kasutada sularahaautomaati või liigelda turvaliselt internetipangas. Lisaks hõlbustab see vanematel jälgida lapse kulutusi ja vajadusel piire seada. „Noored teevad sagedamini oste emotsiooni ajendil ega pruugi isegi mäletada, kuhu taskuraha kulus. Kui vanematel on internetipangas lapse harjumustest ülevaade, saavad nad vajadusel lapsega arutada, kuidas vastutustundlikumalt rahaga ringi käia,“ selgitas Jasinski.

Arvutamisoskus võib olla esimene näitaja, kas laps on pangakaardi jaoks valmis. See on suurepärane võimalus arendada lapse iseseisvust, vastutustunnet ja finantskirjaoskust. Lisaks on see mugav võimalus vanematel teha ülekandeid või jälgida lapse pangaseisu.

Kolmas samm: säästmine

„Lapsel tekib palju parem ülevaade sellest, kui palju aega kulub rahalise eesmärgi saavutamiseks, kui teda on julgustatud kindlal eesmärgil säästma, näiteks mõne mänguasja või telefoni jaoks. Peale ostu sooritamist tekib ka noorel saavutustunne,“ selgitas Jasinski.

Kindlasti tuleb meeles pidada, et lapsed õpivad oma vanematelt. Sellest tulenevalt on üks võimalus säästmise harjumuse kinnistamiseks perega ühiselt millegi jaoks koguda, näiteks puhkusereisi.

Jaga
Kommentaarid