Laste psühhoterapeudi Maria Kanteri sõnul on tähtis leida õppijale individuaalselt hea keskkond, kus tal on ennekõike turvaline ja hea viibida. „Lapse frontaalsagara ehk juhtfunktsioonid on alles arengujärgus ning lapsel on raske tegeleda enesejuhtimise ja enesekontrolliga. Seetõttu on oluline, et keskkond toetaks lapse õppimist, soodustades keskendumist ja abistades last tähelepanu suunamisel õppetööle,“ selgitas Kanter.

Küll aga võiks lapsele sobiva õpikeskkonna loomisel lasta ka lapsel kaasa rääkida ja valikuid teha. „Mida vanemaks laps saab, seda rohkem soovib ta enda asjade üle ise otsustada ning enamasti muutub see oluliseks alates 11-13. eluaastast,“ ütles Kanter. Ta lisas, et mida rohkem on laps otsustesse kaasatud, seda enam võtab ta vastutust ka oma asjade või keskkonna eest.

IKEA sisekujundaja Eliise Tammekivi toob välja, et uue kooliaasta eel tasub lapse toa värskendamisel kindlasti tähelepanu pöörata lapse vanusele ja kontrollida, kas tema vajadused on vanusega muutnud. „Võib-olla vajab välja vahetamist kirjutuslaud, sest laps on sellest välja kasvanud või on tarvis laiendada lapse tööruumi ning lisada selleks lauale sahtleid. Samas võib piisata vaid mõningasest ümber korraldamisest, näiteks muutes või lisades toale värvi vaiba, kardinate, patjade, voodikatte või kokkusobivate lauakorrastajate näol,“ ütles Tammekivi.

Pinges keha võib segada lapse õppetööd

Psühhiaatri sõnul on ennekõike oluline jälgida, milline on õppimisala valgustus. See ei tohiks olla liiga erk ega pime. Olemas peaks olema kohtvalgusti, mis aitab suunata valgusvihku vajalikus suunas. Samas hoiatab ta kollase valguse eest: „Kollane valgus soodustab aju puhkust ja und, mis omakorda teeb õppimise ja tahtliku tähelepanu suunamise raskemaks.“

Laua taga peab olema hea ja mugav istuda, et kehaasend oleks sirge ja ergas. Sisekujundaja sõnul aitavad õpilasel õiget rühti hoida reguleeritava suurusega tool ja laud, mille kõrgust saab jooksvalt muuta koos lapse kasvamisega. Sama soovitab psühhiaater, et lapse kael ei peaks õppimisel liigselt alla vaatama ning käed peaksid saama mugavalt lauale toetuda. „Kehalised pinged võivad samuti õppetööd raskendada, sest enamasti keskendub nii õpilane õppetöö asemel hoopis enesetunde reguleerimisele,“ rääkis Kanter. Ta lisas, et toolid, mis palju liiguvad ja ringi sõidavad, ei pruugi õppetööle keskendumist toetada.

Organiseeritud töölaud aitab lapsel paremini keskenduda

Psühhiaatri sõnul aitab lapsel koolitükkidele keskenduda korras ja organiseeritud kirjutuslaud. Sisekujundaja soovitab siinpuhul asendamatu ja stiilse lahendusena teadetetahvlit või perfoseina, millele saab lisada klambreid ja konkse asjade riputamiseks, samuti riiuleid, topse ja rippuvaid voldikuid. Viimane on eriti hea, sest aitab säästa laual ruumi. „Keskkond saab olla suureks toeks lapse õppimise soodustamisel, kui keskkonda seostada õppijale positiivsete mälestustega,“ lisas Kanter. Näiteks mõni lauakaunistus, mida vaadates on lapsel alati rõõmus meel ning mõni aukiri, kiituskiri või tunnustus seinal, mis tuletab lapsele meelde, kui tubli ja osav ta on.

„Õppimiskohal aitab korda ja organiseeritust luua ka sahtlitesüsteem. Nende hinnad algavad mõnest eurost ja neid saab lisada igale lauale, ka sellistele, millel endal sahtleid ei ole. Sahtlites aitavad omakorda korda hoida väikesed karbikesed pisemat tarvikute jaoks,“ ütles Tammekivi.

Oluline on ka laua suurus. „See peab olema piisavalt suur, et ühe õppeaine raamatud ja töövihikud mahuksid lahtiselt lauale ning seejuures jääks ruumi ka kirjutamisele. Samas, kui laud on liiga suur, võib juhtuda, et õppija paneb hunnikusse segamine teisigi raamatud ja töövihikud. Kui laual on õppimise ajal korraga liiga palju asju, võib see omakorda segada ühele õppeainele keskendumist,“ hoiatas psühhiaater.

Õppimist aitavad lõbusamaks ja kergemaks muuta värvid. Seega soovitab Kanter panna igale õpikule eri värvi või pildiga — mis õppijale väga meeldivad — kaaned, ning kuna värvid aitavad mällu rohkem infot salvestada, siis kleepida ka seinale suuri värvilisi numbreid ja tähti.

Õppimist soodustab rutiin

Kanteri sõnul on hea teha õppimise ajal pause ja natukene ringi liikuda, sest siis hakkab veri kehas paremini voolama ning ajju jõuab rohkem hapnikku, mis omakorda ergutab ja annab jõudu edasi õppida. „Üldiselt on hea, kui lapsel on õppimiseks välja kujunenud oma kindel koht. Rutiini puhul ei pea lapse aju tegelema õppimisele lisaks uue paigaga kohanemisega,“ rääkis Kanter.

Psühhiaatri sõnul oleks samuti hea, kui lapsel oleks toas koht, kus õppimise vahel puhata ja akusid laadida. Sisekujundaja soovitab lapsele puhkamiseks teha pesa kas voodi, millele on asetatud päevatekk ja padjad, või kui ruumi on toas rohkem, siis kaaluda eraldi tugitooli ja pehmete patjadega loodud nurgakest. „Hubasust aitab luua puhkust soodustav soe valgusallikas ja väike vaip, mis eraldab psühholoogiliselt lõõgastusruumi ülejäänud toast. Sinna sobiks hästi ka teadetetahvel inspireerivate tsitaatide ja fotodega,“ lisas sisekujundaja.