Need sõnad ja vastavad sõnumid, mis me saadame, kui me ükskord koju jõuame, on kui võrgustik, mis meid ühendab läbi paljude hetkede, mille veedame koos ja eraldi, aidates meil mõista, et me pole üksi, kui tunneme end liimist lahti olevat või oleme hirmul või vihased või murtud südamega või lihtsalt tüdinud. See on viis, kuidas naised kinnitavad teineteisele: ma olen alati sinuga. Ma ei unusta sind, kui sa lahkud. Ma olen olemas siis, kui ma seisan su ees või mis tahes muul ajal, kui sa mind vajad, ükskõik mis olukorras.
