Ega sa feminist ei ole? Nii küsiti sajandi alguses Hollywoodi tähelt ja Oscariga auhinnatud näitlejatarilt Nicole Kidmanilt, kes vastas rahulikult, et jah, olen küll. Edasi ei osanud ajakirjanik enam midagi küsida. Sedasama seost feminismiga on erineva häälevarjundiga päritud miljonitelt naistelt. Nahavärvist hoolimata on selle küsimuse esitanud enamasti mehed, kelle häälest kostab kas suurem või väiksem põlgus. Küsimuse eesmärk paistab olevat heidutus, et sundida naist eitavalt vastama. Ma ei teagi, mis teeb inimesi feminismi puhul kartlikuks. Võib-olla on selleks hirm iseseisva naise ees. Kirjutas ju Mary Wollstonecraft 18. sajandi lõpus prohvetlikult: „Tugevdage naise mõistust seda avardades, ja see on pimeda kuulekuse lõpp, kuid kuna võim otsib alati pimedat kuulekust, siis teevad türannid ja sensualistid õigesti, et hoiavad naisi pimeduses, sest esimesed tahavad ainult orje ja teised mängukanne.”
