Pikaajalistes suhetes eeldame sageli, et meie armastatu on nii parim sõber kui ka erootiliste unelmate elluviija. Nagu psühhoterapeut Esther Perel väidab, tuginebki hea ja pühendunud suhe kahele vastandlikule vajadusele: meie vajadusele turvalisuse järele ja vajadusele üllatuse järele.

Perel avas oma TED-i ettekandes erootilise intelligentsuse mõistatuse laeka ja selgitas seda ka kõigile huvilistele. Miljoni dollari küsimus suhetes on: kas me saame ihaldada midagi, mis meil juba olemas on? Kirekriis, milleni kõik paarid ühel hetkel oma suhtes jõuavad, tundub ju olevat vältimatu.

Psühhoterapeut reisis üle maailma ja uuris, millal inimesed oma partnerite suhtes kõige suuremat külgetõmmet tunnevad. Kõlama jäid kaks vastust, mis kehtisid igal pool, hoolimata kultuurilisest taustast.

Inimesed tunnevad oma partneri suhtes tõmmet, kui viimane on eemal ning neil on võimalik teda igatseda ja taaskohtumist ette kujutada. Teiseks siis, kui nad näevad kallimat omas elemendis näiteks enda stuudios midagi loomas, laval esinemas või tegelemas oma hobidega.

Kire tekkimine vajab igatsust ja ruumi ning selleks, et olla ligitõmbav, peame me olema eelkõige enesekindlad ja jääma iseendaks. Pikemas perspektiivis on raske tunda tõmmet kellegi poole, kes igal hetkel meist mõne meetri kaugusel on ja ainult meist sõltub.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid