Uuringu käigus värbasid Wiggins ja tema kolleegid psühholoogiakursustest 95 meessoost üliõpilast. Õpilastele näidati alasti naiste siluette ja uuritavad pidid märkima, kumba figuuri nad eelistaksid.
Siluetid põhinesid standardsel figuuril, kuid kõigil oli erinevusi rindade, tuharate ja jalgade suuruses. Eelistusi pidi märkima järgnevalt: mõõdukalt suur (+1), suur (+2), mõõdukalt väike (-1) või väike (-2).
Pärast siluettide hindamist paluti uuringus osalejatel kahe nädala pärast uuesti naasta, et täita küsimustik, kus pidi hindama enda isiksuseomadusi ja elueesmärke. Uuringu eesmärk oli kontrollida levinud arvamust, et "kindlate kehaosade eelistamine on seotud inimese isiksusega".
Wigginsi ja tema kolleegide sõnul seostati mehi, kes eelistasid suurte rindade, tuharate ja jalgadega figuuri, saavutamisvajadusega. Teisalt väikeste rindade, tuharate ja jalgadega figuuri eelistavad mehed ei suhtunud autoriteeti küüniliselt.
Wiggins ja tema kolleegid uurisid ka erinevusi üksikute kehaosade eelistuste vahel. Need, kes eelistasid suuri rindu, olid pigem iseseisvamad. Väikeseid rindu eelistavad mehed olid pigem teistest rohkem sõltuvad ja kergelt depressioonis.
Erinevusi leiti ka nende vahel, kes eelistasid suurt ja väikest tagumikku. Wigginsi ja tema kolleegide sõnul iseloomustas neid, kellele meeldisid suured tuharad, "vajadus korra järele". Seevastu väikese tuhara eelistajad on pigem visad enda töid lõpule viima ega "tundnud vajadust olla tähelepanu keskpunktis."
Allikas: PsyPost
