Naiste vastu suunatud koduvägivald on suureks probleemiks ning WHO hinnangul on maailmas iga kolmas naine suhtes kogenud vägivalda. Hiljutine uuring näitas, et 36% naistel esineb ebakindlust, millele aitavad kaasa partnerite negatiivsed kommentaarid.

Tallinna naiste tugikeskuse juhataja Vaike Pähn nentis, et kuigi inimeste teadlikkus on viimastel aastatel kasvanud, on koduvägivald jätkuvalt murekohaks ja 2021. aasta jooksul käis Tallinna naiste tugikeskuses abi otsimas pea 500 naist.

Koduvägivald võib esineda eri vormides — see võib olla füüsiline, seksuaalne, majanduslik või verbaalne. Hinnanguliselt jääb teavitamata 60% koduvägivalla juhtumitest kogu maailmas, sest ohvrid kardavad, tunnevad häbi või arvavad, et süü langeb nende kaela. Avoni Baltimaade ja Soome ärijuht Roberta Dargeviciene sõnas, et koduvägivalla all kannatavaid naisi tuleb innustada kogetust rääkima.

“135 aastat tagasi, kui naistel polnud hääletamisõigust, ärgitasime neid majanduslikult iseseisvuma, pakkudes võimalust saada müügiesindajaks — see oli meie algus. Et naiste elusid ka nüüd toetada, oleme otsustanud ette võtta ühe enamlevinuma probleemi koduvägivalla näol. Mure on vaikne, kuid meile lähemal, kui arvatagi oskame. Ohvrite suur hulk tähendab, et neid võib olla kõikjal meie ümber, kuid nad ei julge sellest rääkida,” sõnas Dargeviciene.

Sajad eestlannad kogevad lähisuhtes vägivalda

Vaike Pähn nentis, et kuigi sajad naised on jätkuvalt koduvägivalla ohvrid, on viimased aastad näidanud, et üha enam julgevad nad abi otsida.

“Naised tulevad nüüd tugikeskustesse varem, mis tähendab, et nad saavad abi enne, kui juhtub midagi eriliselt halba. 2021. aasta jooksul otsis Tallinna naiste tugikeskusest abi üle 480 naise. Kõikide Eesti tugikeskuste peale kokku sai abi kaks ja pool tuhat naist,” selgitas Pähn.

Pähna sõnul luuakse annetuse abil tugigrupp emadele, kes on kogenud koduvägivalda. Grupi liikmed saavad regulaarselt kohtumistel käia, neile plaanitakse korraldada ka suvelaager. Tallinna naiste tugikeskus aitab ohvritel taastada usu enesesse ja omandada paremaid vanemlikke oskusi. Pähn kinnitas, et see tõstab ka laste heaolu ja aitab kaasa sellele, et vägivald ei liiguks põlvkondi pidi edasi.

Küsitlusest selgus, et pea pooled naistest on kogenud verbaalset vägivalda

Küsitlusest selgus, et 47% naistest on lähisuhtes kogenud verbaalset vägivalda ning kolmandik (35%) on seejärel mõnd aspekti endast muuta püüdnud. Verbaalset vägivalda kogenud naistest otsis abi 16%. Neist omakorda pöördus abi saamiseks pereliikme poole 30%, samas kui sõbralt otsis tuge 26% ohvritest. Mõned vastajad ütlesid, et pöördusid kogetu järel iluteenindaja poole. Kuna vägivallatsejad püüavad ohvreid tihti isoleerida, on välismaailmaga suhtlemine oluliseks päästerõngaks.

Roberta Dargeviciene sõnul näitavad uuringu tulemused, et oluline on ka edaspidi rääkida kõiksugu soopõhisest vägivallast, olgu see siis verbaalne, emotsionaalne või füüsiline. Ta toonitas, et seeläbi tõuseb inimeste teadlikkus ning oskus vägivalla tundemärke mõista ja vajadusel abi otsida.

Et probleemiga võidelda, annetab Avon Tallinna naiste tugikeskusele 10 000 eurot.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid