Sattumine visadusekultuuri on aidanud mul muutuda passiivsemast, alalhoidlikust ja kardan-proovida-uusi-asju-tüüpi isikust kellekski, kes haarab härjal sarvist ja võtab riske. Neid on alates otsusest vabatahtlikult lahkuda turvaliselt täiskohaga töökohalt ja hakata vabakutseliseks kuni selle esimese korrani, kui 64 kastsin varbad külma vette. Läksin „Ma ei saa“ ja „Olen liiga väsinud“ juurest „Proovime ära!“ juurde, sellest sai „Vau, see on mõnus!“ ja „Kui ma suudan seda, mida ma siis veel suudaks?“. Minu keskkond on aidanud seda muutust valla päästa.
