Raadiosaates rääkis Kaljulaid oma lapsepõlvest, laste kasvatamisest, naiste ja meeste rollidest ning presidendirolli mõjust oma lastele. Saates ei jäänud puutumata ka ohverdused, mida Kaljulaid pidi eduka karjääri ülesehitamiseks tegema. "Mina kuulun sellesse põlvkonda, kelle valik oli teha kõik või jääda maha tööelus. Meie põlvkonnas ei küsinud mitte keegi seda küsimust, et kuule, kas sa ikka saad hakkama, kui laps jäi praegu haigeks," meenutab Kaljulaid ja tõdeb, et on käinud tööl ka nii, et palavikus laps kaasas. "See oli täitsa kindel, et sinu tööelu küll ei edene, kui sa oled lapsega kodus, kes on haige. Leia mingi lahendus – ära virise ja tee!"

Veel tõi president välja, milliseid asju märkasid ta nooremad lapsed, kui kolisid Luksemburgist Eestisse ja asusid siin kooli.

„Mõlemal oli probleem sellega, et Eesti kool on lärmakas, või kasvõi see, kuidas eestlased pööravad kogu aeg tähelepanu inimeste rahvusele ja rassile. See oli neile huvitav, neil on setu nimi. Väiksem tuligi ühel päeval koolist ja küsis: „Emme, miks on Eestis halb olla venelane?“ „Kust sa võtad seda, Kaspar?“ „Kõik küsivad, oled sa? Ja ma ütlesin, ei, mu isa on lihtsalt setu.“ Aga nemad tulid keskkonnast, kus lastel olidki erinevad perekonnanimed ja mitte kedagi ei huvitanud see,“ rääkis Kaljulaid.

Lisaks oma isiklikule kogemusele jagas Kaljulaid ideid ja mõtteid sellest, kuidas tulevikus võiks olla üles ehitatud vanemahüvitis, haridussüsteem ning praegusele ajale kohasem kõrgete hindade kompenseerimine: „Igas linnas peaks olema ööpäeva lasteaia kohti, et toetada paindlikult pere- ja tööelu ühildamist. Näiteks politsei ja kiirabi töötajatele, kes töötavad pikkade vahetustega, aga ka inimestele, kes peavad käima komandeeringus.“

Jaga
Kommentaarid