Jõudsin “õigel ajal” hotelli juurde — just sel hetkel, kui autoga sisse keerasin, nägin teda sealt väljumas, käevangus teadagi kes — tema noor sekretär. Saatsin talle sõnumi, uurimaks kuidas tal läheb ja mida ta hetkel teeb. Mees jäi seisma, vaatas oma telefoni, vastas mulle kiiresti, et on koosolekul ja hiljem räägime, libistas telefoni taskusse ja suudles oma sekretäri. Tormasin autost välja ja oi…