Kaheksateistaastase tüdrukuna oli ta tookord omadega täiesti läbi; ta polnud valmis emaks saama ega tahtnud loobuda väljavaatest säravas moemaailmas karjääri teha. Et ta isa ei olnud kroonilise depressiooni tõttu võimeline ühelgi töökohal püsima ja ema rabas iga viimse kui issanda antud tunnikese tööd teha, et kuidagi ots otsaga kokku tulla, teadis linnaäärses agulis sündinud Juliette väga hästi, mis tunne on olla vaene.
