Rahulikult palus ta mul jalad laiali ajada ja mu kimbatuse peale julgustas mind koheselt, öeldes, et teda ei pea häbenema. Esimene tõmbamine polnud ausalt öeldes mitte midagi meeldivat. Samas ei saa ma ka öelda, et see oleks olnud hullult valus. Väikeseid õhku hüppamisi ja võpatusi tuli mul nende poole tunni jooksul ette mitmeid. Vahepeal sain jalad püsti tõsta ja neid kätega toetada, siis olla kõhuli, hoida jalgu kätega harkis, üht jalga kõverdada. Kui alguses kartsin, et selline akrobaatika on paljalt võõra inimese ees kummaline, siis sain kiiresti aru, et depileerijad teavad oma klientide hirme hästi. 

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid