Allikas The Sun kirjutab oma murest pereema, kelle neli last on samuti temalt uurinud, miks nad isaga abielus ei ole.

“Oh, kui ma vaid teaks isegi sellele vastust,” on naine õnnetu ja kergelt kuri — loomulikult on ta mehega selle teema tõstatanud, kuid tulutult, sest vastus on alati konkreetne. “Me ei saa seda endale lubada,” on mees resoluutselt öelnud ja tema poolt võib teema lõpetatuks lugeda.

Naine seda ei mõista, sest mõlemal on kindlad töökohad ja normaalne sissetulek. Aastate jooksul on ta hakanud kahtlema, kas mees üldse võtab teda ja nende suhet tõsiselt, ehkki tunnistab samas, et mehe näol on tegu fantastilise pereisaga, kes on alati oma laste jaoks olemas.

“Miks ta siis lihtsalt ei võiks minu kätt paluda ja me võiksime tagasihoidlikult abielluda! See annaks mulle suure kindlustunde…” pihib naine lõpetuseks.

Lugejad, mida peaks sellises olukorras tegema? Leppima või püüdma aru saada, miks siis mees ikkagi abielluda ei taha?