Naistekas avaldab lugeja XXL kommentaari:

"On kaks võimalust :

1. Leppida teadmisega , et keegi teine veel peale Sinu teda tahtis/ tahab. 2. Minna lahku.

Paarid peaksid omavahel rääkima, rääkima, rääkima kõikidel teemadel. Meie, kaasaga, oma 49. abieluaastal tagasivaadatuna ei ole osanud seda teha ja tänu sellele on meil tänaseni probleeme: meeldetuletamisi ja osundamisi, mis halvavad suhet. Me elame küll koos aga kas oleme ikka õnnelikud?
Kui teine pool ei suuda andestada, mida ma pean täiesti loomulikuks, tuleks suhe lõpetada kohe peale kõrvalhüppe ilmsiks tulekut või siis see juhtum igaveseks unustada ja mitte kunagi sellel teemal enam rääkima ega mõtlema.
Arvan, et rääkima peaksid paarid omavahel enne võimaliku kõrvalhüppe tekkimist, sest "mõra" suhtes on tekkinud tõenäoliselt juba enne. Just sellest " mõrast" endast peaksid paarid omavahel rääkima avameelselt, sest see ei tekkinud üleöö ja põhjuseta. Väidan seda omaenda isikliku elu näitel. Tänu minu ametile tuli mul vähemalt kümme aastat enne kõrvalhüpet pidevalt suhelda erinevate naistega, üks ilusam, seksikam, "lahkem" kui teine. Minul ei tulnud varem ega hiljem kordagi mõttesse abielu rikkuda, vaatamata paljudele võimalustele, ahvatlustele, mis ette tulid.
Ma julgen väita, et minu kõrvalhüppe põhjustajaks ei olnud minu nõrk püksikumm ega väga meeldiv, seksikas naine, kellega läksin, vaid peres lõpuni selgeks rääkimata, ületamatuna näivad, lahendamata probleemid. Just suhteprobleemid kus üks pool pidas teist justkui isiklikuks omandiks, kellele võis suust välja sülitada kõike mis keelele tõi."