"24. veebruaril ärkasid Ukraina lapsed õudusunenäos, mis muutus nende reaalsuseks. Enamik vanemaid on juba seisnud vastamisi laste küsimustega, millele nad vastata ei oska. Nad ei leia õigeid sõnu.

Kümneaastase poja ema Natalie Piatõgina kirjutas üles mõned oma poja Jegori tekkinud küsimused ja jagas neid oma Instagrami kontol. Mõtted, mis võtavad sõnatuks. Emotsioonide virr-varr, mis on lapse maailma pahupidi pööranud."

  • "Emme, kas issi unustab meid ära, kui sõda veel kaua kestab?"
  • "Emme, sa ütlesid mulle kunagi, et kõikide laste unistused täituvad. Minu unistused enam ei täitu. Kas ma olen nüüd täiskasvanu?"
  • "Emme, mitu pommi tal veel alles on?"
  • "Emme, kas me saame mu legoklotsid päästa, kui venelased meie maja maha lammutavad?"
  • "Emme, mind ei huvita enam pommid. Lähme Kiievisse tagasi."
  • "Emme, kus see poiss on, kes üksinda piiri ületas? Võtame ta enda juurde, ta on üksinda kindlasti hirmunud."
  • "Emme, miks Jumal ei kõrvalda Putinit? Kas Jumal on ukrainlaste peale vihane?"

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid