„Reproduktiivmeditsiin on oluline läbi inimese elukaare ning probleeme on palju rohkem kui nendest kõneldakse, sest need on sageli personaalsemad ja intiimsemad. Umbes 15% paaridest on lastetud mitte oma soovil. Üks mees sajast on azoospermikud, mis tähendab, et neil pole seemnerakke üldse. Lisaks põeb üks mees kaheksast elu jooksul eesnäärme vähki,“ sõnas Maris Laan.

„Täna rakendatavad geneetilised testid seletavad meile ca 10% põhjustest ära. Väga palju jääb seejuures teadmata. Mehepoolse viljatusega kaasneb ka risk füüsilise ja vaimse tervise häiretele ning varajasem suremus. Reproduktiivtervise ja üldtervise geneetilised riskid tihtipeale kattuvad,“ märkis Laan.

„Reproduktiivtervis on biomarker mehe üldtervisele. Samad geneetilised faktorid võivad olla põhjuslikud nii viljatusele kui üldtervise häiretele,“ lisas Laan.

Meestearst Kristjan Pomm kinnitas konverentsil seda, et sageli jäävad täpsed viljatuse põhjused ebaselgeks, kuid lisas, et mida raskem on juhtum, seda suurem on tõenäosus, et leitakse üles viljatuse põhjus. „Mida vähem on seemnerakke, seda suurem on tõenäosus üles leida põhjus. Viljatust tuleb uurida paaride kaupa. Samuti tuleb uurida kaasuvaid haiguseid ja nende ravi. Arvestada tuleb paaride seksuaalkäitumist ja partnerlussuhet. Kui mees käib tööl näiteks teises riigis, siis vahel ongi n-ö viljatuse põhjuseks see, et omavahel lihtsalt ei seksita,“ lisas Kristjan Pomm Tartu Ülikooli Kliinikumi Androloogiakeskusest.

„Mehe stressi mõju viljatusele võib olla ka näiteks sõjatingimustes elamine, mis täna on aktuaalne. See võib hormoonsüsteemi mehel sassi ajada. Väga kõrge eksamitega seotud pinge ka, need on ajutised viljatuse põhjused. Lisaks on ka tööstress ja viljatusega seotud stress, et mõnel juhul on ootus nii suur. Seda tuleb arstidel osata maha võtta ja selgitada,“ sõnas Kristjan Pomm.

Kristjam Pommi sõnul on ka spordil ja viljatusel seos. „Ei ole vaja igalt supermani võistluselt karikat koju tuua, liikumisega tuleb tegeleda mõistlikult. Inimkeha suurte pingutuste all ei tööta laitmatult. Õnneks on sellest taastumine võimalik. Regulaarne iganädalane kanepi kasutamine võib mõjutada viljakust negatiivselt ja samuti ei ole e-sigareti kasutamine täiesti ohutu, mida on nüüd uuringud tõestanud.“

„Alkohol, selle pidev ja ülemäärane ehk üle 25 ühiku nädalas tarvitamine omab viljakusele halba mõju. Samuti kohvi joomine, üle 6 tassi päevas ei ole mõistlik. Äärmuslikud dieedid ka – kui valgud ja rasvad toidust välja jätta, siis see võib mõjuda halvasti. Viljatuse kohta on ka müüte. Mobiili taskus kandmine ning liiga kitsaste pükste kandmine pole tänaseks tõestatud põhjused. Viljatuse ravi ulatub mitmetesse kuudesse seepärast, et juba spermatogenees kestab 70 päeva,“ lisas Pomm.

Konverentsi avas tervise- ja tööminister Tanel Kiik, mehe tervisest rääkisid sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp, prof. Margus Viigimaa, dr. Martin Selg, prof. Andres Metspalu, prof. Maris Laan, dr. Kristjan Pomm, dr. Anu Hedman, dr. Kerstin Aimla. Paneeldiskussioonis osalesid Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige Terje Peetso, Tervisekassa juht Rain Laane, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kardioloogiakeskuse teadusjuht Margus Viigimaa, Tallinna Linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski ning suhtekorraldaja Janek Mäggi. Päeva juhtis Hannes Hermaküla.

Konverentsi korraldas SA Eesti Tervise Fond, mille eesmärk on eesti rahva tervise areng, aktiivse eluea pikenemine, tervislike eluviiside propageerimine ning terviseteabe.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid