„Üks hea sõber ütles mulle, et budistid võtavad last kui külalist. Seega kuidas kohelda külalist? Teda tuleb austada,“ sõnas Urve Uusberg. „Harjumus, mida saab lihtsalt muuta sel teel, on süüdistava lausungi vältimine. Ära süüdista, ära anna hinnangut, ainult kirjelda,“ lisas Uusberg.

„Hinnang tuleb sõnastada kirjeldusena. Püüa leida alati sildile kirjeldused. Püüda sõnastada läbi enese. See annab võimaluse mõista, mis minuga tegelikult toimub. Ja vastaspoolel kuulda, millised on minu avaldused. Avaldusi on nelja sorti: deklaratviivsed, ära-ütlevad, ennetavad ja positiivsed. Näide, ennetava kohta on selline, et läheme külla lapsega ja ütlen, et oleme kella kaheksani, kuigi kell on alles neli. Siis hiljem vastupanu ei ole,“ sõnas Uusberg.

„Tänapäeval on emotsioonidele ruumi andmine kullahinnaline. Anname teisele ruumi ja peegeldame tema tundeid, ei võta neid isiklikult. Lapsed ei pea enda olemasolu õigust välja teenima, see on tingimusteta armastus,“ märkis Uusberg.

„Ühe 1986. aasta uuringu tulemusel selgus, et enesehinnang on neil lastel kõrgem, kelle sõprade nimesid ema teadis. See on väga uhke asi, mida saab laiendada paljudele olukordadele elus,“ lisas Uusberg.

Konverentsil võtsid sõna psühholoog ja dirigent Urve Uusberg, poliitik Toomas Varek, psühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu, Tallinna Toomkooli direktriss Egle Viilma, endine sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, SA Väärtustades Elu projektijuht Cornelia Kangur, Siiri ja Liisa Oviir. Paneeldiskussioonis osalesid kirjanik ja kunstnik Maarja Undusk, riigikogu liige ja näitleja Raivo E. Tamm, ajakirjanik Nils Niitra, ajakirjanik Anna-Maria Veidemann-Makko. Konverentsi modereeris Hannes Hermaküla.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid