Hinnatõus igal pool ja lapse koolilõpp ka veel! Head soovitused vältimaks majanduslikku kahju ja mossis nägu

Tänapäeva folkloori järgi on 9. klassi lõpetamine üks meie elu olulisimaid sündmusi, kui selga ei taheta panna midagi vähemat kui ballikleiti ja frakki. Abituriendile seevastu kõlbab lõpuriietuseks ka triiksärk ja mustad viigipüksid või pliiatsseelik, ülikoolidiplomile ollakse valmis järele minema vajadusel ka teksastes. Selge on see, et lõpetamised on olulised sündmused, millega käivad paraku kaasas ka kulutused.

Kuidas nendega hakkama saada nii, et tähistamise järel ei haigutaks pere eelarves korralikku mõõtu auk? Mari-Liis Jääger, Rahaasjade Teabekeskuse juht arutas selle üle Kogumispäeviku grupi liikmetega ning nad said hulga asjalikke soovitusi.

Soovitus nr 1: Valmistu varakult ja pane lõpetamisega seotud kulud realistlikult oma eelarvesse

Kooli lõpetamine on sündmus, mida tegelikult plaanime pikalt ette. 9. või 12. klassi õpilane kuuleb juba 1. septembril, kuidas eesseisev kooliaasta on lõpu algus, ees ootavad eksamid, tähtsad valikud haridusteel, lõpuaktus… Valmistuda tasub ka lapsevanemal. Kogumispäeviku liige Elli tunnistab, et arvestab poja põhikoolilõpuks 700 – 800-euroga, kuhu kuulub nii poja lõpureis klassikaaslastega kui ka uued peoriided ning koduse tähistamise eelarve. „Minu arust on see ikka päris suur väljaminek ning seetõttu alustasin raha kõrvale panemist juba sügisel,” tõdeb Elli.

Eelarvet plaanides tasub olla endaga aus ning mõelda kõigile lapse lõpetamisega seotud kuludele, nii otsestele kui ka kaudsetele. Vastasel juhul võime avastada, et ületasime eelarvet üksnes seetõttu, et ei märganud lisada ka teiste pereliikmete vajadust uute peokingade või ka juuksuris käigu järele.

Soovitus nr 2: Kuluta sellele, mida sina ja su laps peate oluliseks

Harva saame endale kõike ja piiranguteta lubada, seetõttu on oluline mõelda ja arutada, mille kasuks seekord valikut teha. Räägi lapsega, kaaluge oma pere võimalusi ja kulutage sellele, mis on teile oluline, ning säästke seal, mida te niivõrd oluliseks ei pea. „Ma kuulaks siin pigem lapse soove ja keskenduks pigem lapsele – see on tema üritus,” soovitab Kogumispäeviku liige Marcella. „Nii ei pea topelt maksma, sest ühiskond ehk nii eeldab.” On neid noori, kelle meelest pole tähtis minna klassiga lõpuekskursioonile, aga on ka neid, kes pigem jätaksid ostmata uued pidulikud riided, kuid läheksid tingimata reisile. Age hindab, et tema enda mullusele koolilõpetamisele kulus umbes 450 eurot. „Asjad on kallid ja pole imelik, kui inimestel lähevad sellised summad. Valus pauk küll, aga kui korra elus lõpetada, siis võib kulutada küll. Vähemalt on see minu arvamus,” sõnab ta.

„Lõpuekskursioon, õpetajate kingitused ja lilled on ainukesed summad, mida ei anna väiksemaks teha,” arvab Signe. Elli märgib, et on seekord eelarvesse lisanud ka enda meigi ja soengu. „Mind häirib see minu kuidagi viimistlemata olek eelmistel lõpupeo piltidel. Seetõttu olen tõesti otsustanud seekord veidi enam iseendasse panustada, et oleks tore mälestus kõigile. Ei midagi uhket, pigem tagasihoidlik, kuid kaunis,” sõnab ta.

„Jah, õpetajate kinkide ja lillede ning fotograafita ei saa. Tõenäoliselt ka lõpuekskursioonist ei soovi last ilma jätta,” arvab Jane. „Küll aga annab sellel, kellel raha jalaga pole segada, vaadata lõpukleit või ülikond ka teiselt ringilt ning see peaks andma üsna suure võimaluse säästmiseks.”

Soovitus nr 3: Riietust valides tasub mõelda taaskasutusele, soodusmüükidele ja rentimisele

9. klassi lõpetajate puhul on üsnagi tõenäoline, et hoolega valitud ülikond või ihaldatud pidulik kleit jääb üsnagi kähku väikeseks ega leia enam kasutust. Seetõttu tasub mõelda, kas riietust tasub hoopiski osta n-ö teiselt ringilt, seda rentida või valida riidekomplekt, mida oleks võimalik hiljem ka argisemates oludes kanda. „Isiklikult ei meeldi mulle osta riideid üheks korraks kappi seisma, pigem üritan leida pidulikke riideid, mida saab korduvalt kanda,” ütleb Liina. Eneli soovitab samuti kaaluda uue riietuse ostmisel praktilisemaid variante. „Põhimõte oli selles, et ta saaks neid riideid (kõik olid küll uued) ka edaspidi kanda ja et ta tahaks neid kanda. Mingeid kingi ta küll elus jalga ei paneks rohkem ja ülikonnast oleks kohe välja kasvanud ka,” meenutab ta. „Võib ka läheneda pisut teisiti – noorel inimesel ei pea olema klassikaline ülikond.”

Ka Marcella toonitab, et rõivastuse hind pole kokkuvõttes oluline. „Lõpetasime meie, mitte riided. Ma ei ütle, et keegi peab minema [aktusele] kodukitlis, aga ma ei usu, et soengutel, lilledel ja lõpuriietel hinnasildid küljes ripuvad ürituse ajal.” Vahel sõltub see, kui tähtsaks lõpetaja riideid peab, ka tema vanusest, täheldavad kogumispäeviklased. „Mulle öeldi kunagi, et kõige uhkemad lõpetajad on põhikoolis, siis gümnaasiumis, aga magistrandid lähevad juba sisuliselt 0-eelarvega diplomit vastu võtma. Minu kogemus just selline ongi,” lisab Piret.

Soovitus nr 4: Mõtle, mida oled valmis tegema ise

Kas tähistada lõpetamist restoranis või katta ise kodune peolaud? Üks variant ei ole teisest kehvem, kõik oleneb eelistustest. „Me tavaliselt oleme kodus tähistanud - grill ja salat nagu suvisel argiõhtulgi mõnikord, lisaks veel tort,” ütleb Kairi. Ka kodusele peole kulub kahtlemata raha, kuid ise roogi valmistades võib saada sama summa eest rohkem ja ehk pareminigi. Paljud Kogumispäeviku liikmed on lõpupidude jaoks teinud ise nii soenguid kui ka meiki seetõttu, et oma käe järgi tegemine annab vahel parema tulemuse. Lilligi on lõpetaja õnnitlemiseks võimalik korjata oma aiast ja seegi on sageli isiklikum ja erilisem kui kaubandusest ostetud kimbud. „Lilled tulevad koduaiast – [lõpetaja] soovis SUURT kimpu ja roosid talle ei meeldi,” ütleb Marit.

Soovitus nr 5: lõpetaja kingitus võib olla ka tähtsuselt kõrgemal kohal

Prioriteete seades võib selguda, et peate lõpetaja kingitust olulisemaks kui kõiki muid kulutusi. Erle tõi näiteks, et tema peres tähistatakse tänavu koolilõppu nii: „Kleit maksis 70 eurot, lõpetaja meik 20 eurot, soeng 30 eurot. Pere teistele liikmetele küll eraldi riideid ei ostnud, samuti ei pidanud ise vajalikuks juuksurit ja meiki. Peale pidulikku osa väike kohvilaud kodus, lastel endal plaanid õhtuks. Samas saavad lapsed iga kooliaasta lõpus nn preemiat – lõpetajale on see 200 eurot. Ise teab, mille peale kulutab.”

Lisaks tasub sularaha kinkimise kõrval kaaluda ka lõpetaja kogumis- või investeerimiskontole panustamist või üleüldse selle loomist, mis annab võimaluse lõpetajal ka kingitust aja jooksul kasvatada. Kingituste puhul toodi heade ideedena esile ka piletid mõnele oodatud üritusele – selle puhul ei loegi niivõrd kingituse hind, kuivõrd elamus, mida ürituselt saadakse.