17aastase Londonist pärit Mary Amanueli jaoks sai kõik alguse kohalikust toidupoest Tesco. "Mu sõber oli teinud endale Instagrami konto ja kui poest asju ostsime, luges ta like-ide arvu, mis ta postitus oli saanud. "Ohhh, 40 like-i, 42 like-i." Ja mina mõtlesin lihtsalt: "See on naeruväärne."" meenutas Amanuel.

18aastane Bedfordshire'ist pärit õpilane Isabelle ei soovi küll oma perekonnanime avaldada, aga ta otsutas sotsiaalmeediast loobuda, kui märkas, et tema klassikaaslased on muutunud justkui zombideks. "Kõik olid end vestlusest välja lülitanud," mäletab ta.

15aastase Emily Sharpi jaoks oli aga viimaseks piisaks karikasse veebis nähtud kiusamine. "See polnud ilus. See peletaski mind sotsiaalmeedia kasutamise juurest eemale," tõdeb tüdruk.

Sageli arvatakse, et noorus on hukka läinud ja järgmised generatsioonid elavadki vaid veebimaailmas: säutsuvad, postitavad Instagrammi pilte, snäpivad ja scrollivad. Aga nutitelefonidest sõltuvuses olevate noorte kõrvale on tekkimas ka gäng noori, keda selline maailm enam ei köida. Need noored on otsustanud pöörata seljad tehnoloogiale ja maailmas on neid rohkem kui arvata võiks.

Uuringutulemused kinnitavad uut nähtust

2017. aastal Briti koolilaste seas läbi viidud uuringust selgus, et 63% neist oleksid õnnelikud, kui sotsiaalmeediat poleks keegi kunagi leiutanudki. Veel ühest uuringust, mis viidi läbi 9000 interneti kasutaja vahel, selgus, et inimestel vanusevahemikus 18-24. eluaastat on suhtumine sotsiaalmeediasse viimase kahe aasta jooksul muutunud. Muide, 66% neist inimestest väitis 2016. aastal, et sotsiaalmeedia on neile oluline, aga see protsent oli langenud 57 peale aastal 2018.

Huvitav on ka see, et kui noored järjest enam loobuvad sotsiaalmeediast, siis vanemad generatsioonid hakkavad seda aina rohkem omaks võtma. Üle 45aastaste seas tõusis sotsiaalmeedia väärtus viimase aasta jooksul 23%-lt 28%-le.

”

Kui noored järjest enam loobuvad sotsiaalmeediast, siis vanemad generatsioonid hakkavad seda aina rohkem omaks võtma.

See kõik on osa suurest trendist. USA turundusfirma Hill Holliday poolt läbi viidud uuringus, milles osalesid alates 1995. aastast sündinud inimesed, väitsid pooled, et on loobunud või plaanivad loobuda vähemalt ühest sotsiaalmeedia platvormist. See näitab selgelt, kuidas on muutunud noorte suhtumine sotsiaalmeediasse: nad on otsustanud loobuda või vähendada veebimaailmas viibimist ja mõistnud, et päris elu tõesti leiabki aset päriselus.

Elu online-is

Z-generatsioon oli esimene põlvkond, mis kasvaski reaalselt üles online-is: Facebookis, mis loodi 2004. aastal, Twitteris (2006), Instagramis (2010) ja Snapchatis (2011) ning nad on muretult iga platvormiga kaasa läinud. Aga juba noorest east pikslimaailmas elamine pole lihtne.

"Sa hakkad tegema asju, mis pole ausad," väitis Amanuel, kes loobus sotsiaalmeediast 16aastasena. "Näiteks Instagram: ma näitasin endast valet versiooni platvormil, kus enamik inimesi näitavad endast valet versiooni."

Täpselt nagu Amanuel, tunnistas ka 18aastane Jeremiah Johnson, et oma online persooniga tegelemine hakkas teda survestama. "See on võistlus selle üle, kes näeb õnnelikum välja," rääkis ta. "Ja kui sa pole õnnelik ja tahad sotsiaalmeediast puhkust, otsid sa lihtsalt tähelepanu."

Pärast seda, kui Jeremiah sõbrad talle pidevalt peale käisid, et ta endale Instagrami konto teeks (ta oli Facebookist juba 16aastasena loobunud), otsustaski ta selle platvormiga liituda. Ta pidas vastu kuus kuud. "Kui sul on halb päev ja käid seal scrollimas, pommitatakse sind kohe piltidega inimestest, kes käivad pidutsemas. Isegi, kui see pole reaalne peegeldus nende eludest, on see see, mida sina näed. Seega, ma otsustasin seda enam mitte kasutada. See muutus depressiivseks. See oli võistlus selle üle, kes on õnnelikum," teeb ta pausi. "Ma pole selles osalemisest huvitatud."

”

"See oli võistlus selle üle, kes on õnnelikum."

"Inimesed, kes on endast rääkides kõige ausamad, ei mängi Instagrami mängu," teab ka Amanuel. "Instagrami mäng põhineb sellel, kes suudab saada kõike rohkem like-e, olles kõige riskialtim, erilisem ja võimalikult kohanemisvõimeline. Ma ei tahtnud seda mängu mängida."

Kes on kõige populaarsem?

Ka koolides võib sotsiaalmeedia olla justkui baromeetriks, mis määrab ära selle, kes on kõige populaarsemad. "Kui kohtad kedagi uut ja nad küsivad sult su Instagrami ja kui sul on ainult 80 jälgijat, mõtlevad nad, et sa pole väga popp, aga kui sul on kaks tuhat jälgijat, mõtlevad nad kohe, et sa oled kooli kõige populaarsem inimene," lisab Sharp, kes loobus sotsiaalmeediast 13aastasena. "Ma parem ei taha teada, mida teised inimesed minust mõtlevad."

Mõned noored otsustasid loobuda ka soovist luua ehtsaid offline sõprussuhteid. "Ma olen nüüd päriselus suheldes palju parem," väidab Amanuel. "Mitte ainult nende inimestega, kelle sõbrakutsed ma vastu võtan ja kes on mu sõprade sõbrad."

Bristolist pärit 18aastast Tyreke Morganit on keeruline tabada, sest tal pole enam üldse sotsiaalmeedias kontosid ja sel on omad suured plussid. "Kõik peavad enne suhtlema teiste inimestega, et minuni jõuda," naerab Morgan. "Ja kui ma kuulen, et nad on tahtnud mind tabada, ütlengi: "Tore!" Miks mul on üldse vaja viite sadat võlts sõpra?"

Aga, kui sa oled kasvanud üles põlvkonnas, kus kõigil on erinevatel platvormidel oma kontod, võib sotsiaalmeediast loobumine olla ka nagu kloostrisse minek. Kui töökaaslased hiljuti Amanuelilt küsisid, kas tal ikka Snapchati konto on ja eitava vastuse said, hakkasid nad õhku ahmima. "Ma oleksin justkui midagi eriti rõvedat paljastanud," meenutas ta. Ja kui tüdruk lisas, et tal on konto olemas, aga ta ei kasuta seda, peegeldus töökaaslaste silmist kergendus. "See oli päris imelik."

Lühikesed pausid

Ka need teismelised, kes pole valmis sotsiaalmeediast täielikult loobuma, on hakanud vaikselt pause tegema. "Avastasime, et 58% teismelistest väitsid, et nad on vähemalt korra teinud pausi vähemalt ühest sotsiaalmeedia platvormist," avaldas dr Amanda Lenhart, kes jälgis USA noorte online elusid. "Kõige sagedasem põhjus selleks? See hakkas segama nende kooli- või palgatööd, tunnistasid rohkem kui 1/3 uuringus osalenutest. Lisaks olid nad ka väsinud konfliktidest ja draamast, mis veebis nende grupis aset leidsid ja tundsid end survestatuna pidevast infotulvast."

Tuleb välja, et noored on aina teadlikumad ajast, mida nad online-is kulutavad. Hill Holliday poolt läbi viidud küsitluses väitsid lausa 44% noori, et nad soovivad sotsiaalmeediast loobuda või on seda juba teinud, sest tahavad oma aega paremini ära kasutada.

Rohkem privaatsust

Kuna Z-generatsiooni igat sammu on veebis dokumenteeritud juba enne seda, kui nad suutsid kõndida, rääkida või isegi oma hädasid kontrollida, on täiesti loogiline, et nad unistavad nüüd, mil neil on võimalik endil valida, rohkemast privaatsusest. "Olen näinud pilte, kuidas lapsevanemad postitavad veebi pilte oma laste esimesest potil käimisest," räägib Kesk-Lancashire-i ülikoolist Amy Binns. "Hakkad mõtlema: "Miks sa seda oma lapsele teed? Nad ei tahaks, et selline asi avalik oleks.""

Noored soovivad sellest maailmast, kus kõik kõigi kohta kõike teavad, välja pääseda ja kuigi nad veedavad palju aega online-is, ei jaga nad enam nii palju isiklikku informatsiooni. Ja, kui nad on otsustanud seda jagada, teevad nad seda väga strateegiliselt. "Kui sotsiaalmeedia ajastu algas, ei teadnud me, mida see tähendama hakkab," teab Binns. "Noored on palju teadlikumad oma privaatsusest, kui meie kümme aastat tagasi olime."

Uued hirmud

Sotsiaalmeediast loobumine ei tule agadeta, vaid võib tuua endaga kaasa uusi hirme. "Meie uuringust selgus, et kõige suurem hirm sotsiaalmeediast loobudes või pausi võttes on hirm jääda millestki ilma," avaldab Hill Holliday uuringu autor Lesley Bielby. Mõnda noort see aga ei huvita. "Kas ma jään millestki ilma?" küsib Morgan. "Jah, muidugi. Inimestel on raske minuga ühendust hoida. Nad ütlevad, et palju lihtsam oleks, kui mul oleks see või teine, aga minu arust ei ole raske valida mu number ja saata sõnum. Nad lihtsalt ei viitsi seda teha."

Teiste jaoks on see aga raskem. "Selline tunne on nagu kõik su sõpradegrupist läksid peole, aga ei öelnud sulle," möönab Johnson. "Ma kahtlen palju. Mõnel päeval olen täiesti kindel, et tahaksin äpid jälle alla laadida, mitte iseenda pärast, vaid sellepärast, et soovin paista normaalsena."

Aga olgem ausad, Johnsoni sugused ei ole "ebanormaalsed" igavesti. Maailmas, kus kõik toimub online-is, on sotsiaalmeediast loobumine midagi uut ja põnevat. Täpselt nagu punkmuusika ajastul pea kiilaks ajamine või riiete kinnitamine haaknõeltega. Morganist on saanud oluline mõjutaja klassikaaslastele, kes soovivad samuti sellest maailmas põgeneda. Tema sõbrad tulevad järjest sagedamini tema juurde ja teatavad, et on tänu talle otsustanud sotsiaalmeediast loobuda ja see on ju päris lahe, või mis?

Sotsiaalmeediast loobumine on julge samm: äpid nagu Facebook ja Instagram ongi loodud sõltuvust tekitama. "Sotsiaalmeedia on nii suur osa teismeliste kultuurist, et seda on raske välja juurutada, aga kui sa seda teed, on sul nii palju kergem olla," teab Amanuel. Tema sõbrad on hakanud teda loobumise pärast lausa rohkem imetlema. "Nad soovivad, et nad suudaksid ka välja logida. Inimesed tunnevad, et sotsiaalmeedia on osa neist ja nende identiteedist kui teismelised ning midagi, millest nad peavad osa olema. Aga ma pole vähem teismeline, kui ma seda ei kasuta."