Ajukasvajaga võitleva Eeva enesetunne on kevadtalvest alates jätkuvalt paranenud: möödunud sügisega võrreldes on toimunud suur positiivne muutus


Ajukasvajaga võitleva Eeva enesetunne on kevadtalvest alates jätkuvalt paranenud: möödunud sügisega võrreldes on toimunud suur positiivne muutus
Foto: erakogu

2019. aasta sügisel rääkis "Pealtnägijas" oma loo Eeva, kellel diagnoositi halvaloomuline ajukasvaja. Facebooki lehel "Aitame Eevat" andis endast üle mitme kuu märku Eeva abikaasa Erki, kes kirjutab, et viimased pool aastat on Eeva enesetunne olnud hea.

Avaldame Erki kirja täispikkuses:

Head teekaaslased! Olen Eeva abikaasa Erki ja püüan kokku võtta selle mis vahepeal on toimunud.

Palju vett on merre voolanud sellest ajast, kui viimati kirjutasime — hulga varem oleks soovinud seda teha. Peasüüdlane selles on viimase aasta esirahvavaenlane — koroona. Tervise mõttes on see meist seni eemalt möödunud, aga tegemisi on mõjutanud omajagu. Märtsist alates on tulnud pühendada väga palju energiat oma ettevõttele, et suuta järsult muutunud olukorras kurssi hoida ja edasi liikuda.

Aga nüüd kõige olulisemast. Eeva tervislik seisund ja enesetunne on kevadtalvest alates jätkuvalt paranenud. Viimane pool aastat on see olnud lausa hea. Võrreldes möödunud sügisega on toimunud suur positiivne muutus. Siis suutis ta ärgata lõunast, liikus vaevaliselt ja suurem osa ajast oli väga kehv olla. Nüüd käib ta juba pikemat aega iga päev tund kuni kaks koeraga jalutamas või jooksmas, ükskõik mis ilm väljas on. Ka mina vaatan ja imestan, ja imetlen. Mai lõpus perre tulnud samojeediplika Elli on positiivne valge pall.

Lisaks, tai chi ja tantsimine. Ta tahaks seda veelgi rohkem teha, aga päevakava pole kummist. Eeva on taas saanud tegutseda aias — kujundada, istutada. Aasta esimeses pooles lausa 46kg´le langenud kaal on taas normaalseks muutunud.

Seotud lood:

Käesoleval aastal oli ebatavaliselt pikk ja ilus suvi. Me pole vist kunagi perega Eestimaal nii palju ringi rännanud kui nüüd. Alates päevasõitudest mõnele väikesaarele kodu lähedal, kuni mitmepäevase telkimiseni maa ja taeva vahel. Oli näha, et laste silmis oli palju rõõmu ja elevust ning meie Eevaga saime olla kodust ja rutiinist eemal ja nautida vabadust. Ideaalses maailmas peaks see olema normaalsus.

Vahepeal on tehtud iga kolme kuu tagant MRT uuringud, mis on olnud suures plaanis muutusteta. Täna saime teada detsembri alguses tehtud MRT tulemused. Ootasime neid käsikäes lootuse ja mõningase ärevusega. Ma olen pisut selline „ära hõiska enne õhtut“ tüüpi inimene, kes siiski on aasta aastalt pidanud järjest tähtsamaks väikeseid võite tähistada, kasvõi südamest rõõmustamisega. Ammu pole saanud haiglast tulnud kirja peale rõõmustada nii nagu täna. Kuigi üldine otsus kõlab, et kasvaja progressiooni ei ole, siis detailides on ära toodud kontrasteeruvate alade vähenemine ligikaudu kolmandiku võrra.

Ravi on jätkunud sarnaselt kogu selle aja. Endiselt saab Eeva iga päev väikese doosi keemiaravi ja sellele lisaks tarvitab päris palju erinevaid kõrgema kontsentratsiooniga lisandeid ja mõnda uuel viisil kasutatavat ravimit (repurposed drug).

Käime 2-3 korda nädalas keskmise temperatuuriga jutusaunas ja seejärel nii külma vee all kui kraanist antakse. Meie Eevaga ja väiksemad lapsed ka. Neil käib lausa võistlus kes teeb järgmise kestvusrekordi. Mõjub väga hästi.

Põhjusel, et Eestis ei ole seaduslik kasutada ka ravi otstarbel kõiki koostisosi sisaldavat kontsentreeritud kanepiõli, tarvitab Eeva sellist millest on THC eemaldatud. See on küll märksa väiksema tõhususega, ent tõenduspõhiselt annab siiski oma osa vähirakkude apoptoosi esilekutsumisel ja paljunemise pidurdamisel. Tõsi, endiselt tõdetakse, et neid uuringuid tuleks suuremas mahus läbi viia.

Suvel sai Eeva käia hüperbaarilise hapnikuteraapia (HBOT) seanssidel Oxytherapy keskuses Kunderi 24. Suur tänu sealsetele häädele hingedele selle võimaluse eest! Teraapia käigus veedab inimene tund aega kõrgendatud rõhuga kambris peaaegu puhast hapnikku hingates. Siin on selle kohta rohkem infot http://www.oxytherapy.ee/. Eeva tundis end peale igat seanssi paremini kui sisse minnes. Ainult uni kippus kergemini tulema. On tehtud ka mõni uuring just GBM patsientidega, millest nähtus, et vahetult keemia või kiiritusravi eel läbitud HBOT tõhustab standardravi. Ta võttiski keemiaravimi kolmveerand tundi enne seanssi, et need käsikäes toimiksid. Käisin temaga samal ajal kõrvalkambris.

Minu jaoks oli põhjus mitte tervisehäda, vaid teadmine, et HBOT võimaldab saavutada tavapärasest suurema töövõime ja värskema enesetunde. Seda oli mul ka väga vaja. Tõepoolest, lamasin suurema osa ajast seal, arvuti süles ja tegin tööd. Naksti, juba lühikese ajaga tundsin end erksamalt ja selgemalt. Jõudsin reeglina selle tunniga rohkem kui tavaliselt, sest aju töötas justkui väiksema viitega, keerukamaid ja rohkem mälu nõudvaid mõtlemisülesandeid oli lihtsam teha. Tulemus tuli kergemini. Samuti ei tulnud väsimus varasel õhtul, vaid mugavasti magamamineku ajaks. Ma ei tahaks muljet jätta, et see oleks järsult elumuutev, ent minu jaoks oli selgelt kasulik. Nendel ja järgmistel päevadel jõudsin rohkem ja lihtsamini. Sama koges ka Eeva.

Lisaks kadus tal sel perioodil ära sageli sügavalt sisse hingamise vajadus, sest hapnikuga küllastatus oli suurem.

Järjest enam inimesi avastab: „Oota, ma olin juba unustanud mis seisus Eeva oli ja kuidas haigus teda muutis. Ta on taas viimasel ajal selline, et kui ei teaks siis aru küll ei saaks“.

Siiski, kõik ei ole ainult roosa. Eeva mälu on saanud pihta. Ununenud on nii vanemaid asju, aga tihti läheb meelest ka äsja kuuldu. Ehk on võimalusi või asjatundjaid, kes on selles osas kogemusega ja oskaksid aidata…

Kui eelnev jutt kirjeldab elu füüsilist poolt ja enesetunnet, siis selle kõrval on olulisemaks kui kunagi varem kerkinud vaimse teekonna temaatika. Eeva otsib endale häid teejuhte-teekaaslasi, kes oleksid ühtaegu nii õpetajaks kui sõbraks. Aitaksid esitada õigeid küsimusi, osutada kõige olulisemale, mõista ennast ja teisi ning sealt edasi. See ei ole kõige lihtsam kui mälu valib sinu eest mida parasjagu mäletada ja mida mitte. Aga soov otsida ja mõista ning muutusi ellu viia on suur. Ta on suhelnud mõningate inimestega selles sfääris. Need, kes vaatlevad elu spiraalina, jätkavad otsinguid kogu elu tähelepanelikkuse ja avatud meelega. Me kohtume sel teel korduvalt läbi erinevate kogemuste ja õppetundide, kusjuures need kogemused võivad eri aegadel oluliselt erineda. Nõnda anname endale võimaluse, et õiged ja vajalikud inimesed satuvad me teele…

Loodan, et mu kallis kaasa kirjutab mõne aja pärast ise ka. Usun, et ootate seda rohkemgi kui minu vahendusi. Ehk nüüd kui saabub veidi rahulikum aeg, see tal ka õnnestub.

Eeva tänab südamest kõiki, kes on hoolinud ja soovib head. Mina kõlan temaga kaasa. Aitäh ja rahulikku Jõuluaega!

Head teekaaslased! Olen Eeva abikaasa Erki ja püüan kokku võtta selle mis vahepeal on toimunud. Palju vett on merre...

Posted by Aitame Eevat on Wednesday, 16 December 2020