Cosmo vastab: miks me armastame probleemseid kangelasi?
Tekkinud on uus, sõltuvust tekitav trend: naistest superkangelased, kes tegelevad igapäevaste probleemidega. Möödas on päevad, mil ainult mehed päästsid maailma. Ka meie suudame joosta, võidelda ja relvi käsitseda. Kui hakkasin kirjutama raamatut “Divergent”, oli mu eesmärk sensatsiooni tekitada. Raamatu peategelane võib esmapilgul paista küll nõrk ja tagasihoidlik naine, aga ta transformeerub kiiresti kellekski, keda sa oma vaenlaste nimekirja ei sooviks.
“Divergenti” kirjutamist jätkates aga avastasin, et olen pisut mures. Kas luues karaktereid, kes esindavad füüsilist tugevust ja katkematut vaimset jõudu, asetame naised teatud piiridesse, millest nad ei suuda välja murda? Kas ütleme, et naised võivad küll kõike saavutada, aga meid peetakse tugevateks ja tähelepanuväärseteks vaid siis, kui täidame kindlaid kriteeriume?
Kuigi ma armastan traditsioonilisi jõulisi naiskaraktereid, soovin tegelikult luua tegelasi, kellel on päris probleeme. Naisi, kes ei ole kogu aeg viisakad, kes ei tea alati, kuidas õigesti käituda, ega ole ka kindlad, kas nad üldse tahaksid seda teha. Ka nemad kukuvad oma elu juhtides aeg-ajalt läbi, armastavad ja vihkavad.
Mõtle näiteks Veronica Marsile, detektiivile, kes sattus sügavatesse probleemidesse pärast parima sõbra mõrva. Ta on vormis, tark ja vaimukas ning tal on suur hulk stiilseid jakke. Veronica on kahtlustav, tujukas ega tule enda emotsioonidega alati toime. Ta on tugev, aga see pole ainus sõna, mida kasutaksin tema iseloomustamiseks. Ma ei suudakski leida üht kindlat märksõna, sest tema elus toimub lihtsalt liiga palju. Jumaldan kõige rohkem kangelasi, keda ei saa ühe või kahe sõnaga kokku võtta ega lahterdada.
Päris naised
Ka Tris (kangelane filmis “Divergent”) pole alati jõuline, armastav ja kõikvõimas ning just sellised karakterid näitavad meile, et inimene ei saagi olla pidevalt tugev ja heatahtlik ning kõike õigesti teha. Kui kiindume sellistesse tegelastesse (Skyler sarjast “Halvale teele” või Cersei “Troonide mängust”), siis isegi kui nad meile ei meeldi, mõistame vähemalt, et meie enda elu on hoolimist väärt… Me ei võta vastu alati õigeid otsuseid ega päästa maailma ja võime olla korraga emotsionaalsed, tundlikud, vaiksed, ninakad, vihased, targad, hoolimatud, segaduses, otsusekindlad ja hulljulged. Teisisõnu — meil on õigus olla rohkemat kui vaid enesekindlad naised.
