Kiirlaen — pääs või hukatus?

 (6)
SMS laen
Pilt on illustreerivFoto: Andres Putting

EESTI NAINE: Väljend "kiirlaen" sündis asjaolust, et laenu saab kiiresti. Tegelikult aga tuleb tagasi maksta kiiresti. Ja viimasega on Eestis kimpus aina rohkem inimesi.

“Kui aastal 2007 esimesed kiirlaenupakkumised turule paisati, likvideeris see peaaegu pandimajade äri, kuna hädalised otsustasid palju mugavama SMS-laenu kasuks,” nendib vandeadvokaat Viktor Turkin omanimelisest advokaadibüroost. Masu ajal karmistasid pangad tarbimislaenude väljastamist, kiirlaenuäri muudkui edenes ning laenukontorite lõksu satuti üha sagedamini.

Kiirlaen võib rahamures vaevlejale näida mugava väljapääsuna — laenu saab kätte 24 tunni jooksul, eriti mingeid dokumente esitamata. Enamasti ei küsita kliendilt ka sissetulekutõendit, päring tehakse vaid maksehäireregistrisse. Mugavuse varjukülg on see, et kuna taustakontroll piirdubki maksehäire puudumise päringuga, ei teki laenuandjal garantiid, kas laenuküsija suudab võla tagasi maksta. Selle ebakindluse peab korvama ülisuur intress.

Iga kuues võlgu

Eri ministeeriumide esindajate hinnangul on kiirlaenu võtjaid 130 000 kuni 140 000. Pangad on hinnanud mittereguleeritud tarbijakrediidi andjate teenuseid kasutanud isikute arvuks ka 180 000. Eesti Panga statistikast selgub, et kiirlaenufirmade ja järelmaksuettevõtete teenuseid kasutab iga kuues Eesti elanik. Viiendik neist laenudest on läinud üle tähtaja.

Kiirlaenukontorite arvu ja nende kliendibaasi suuruse kohta täpseid andmeid pole. Ajaleht Postimees on ettevõtete majandusaruannetest järeldanud, et kohalik kiirlaenuturg on üsna väike ja killustunud. Laenu pakub kümmekond ettevõtet, millest suurim on Bigbank oma selle aasta teise kvartali puhaskasumiga 1,8 miljonit eurot. Teised kiirlaenupakkujad on näiteks Credit24, Raha24 ning SMSraha ja SMSmoney ühendav Placet Group.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustaja Heete Simm näeb iga päev kiirlaenuga sügavasse võlakriisi sattunuid. Kindlat inimtüüpi siin välja tuua ei saa, võlgadega hädas olijad erinevad vanuse, soo, sotsiaalse staatuse ja võetud laenusumma poolest. “Tõsi, valdavalt on võlgades 25-35aastased, kel juba neli-viis eri laenu (eluasemelaen, järelmaksud, krediitkaardivõlad) kukil,” toob Simm välja. “Nad on sattunud võlaringi: oma võimeid üle hinnanud, laenanud emotsioonide ajel ning seniseid võlgu uute SMS-laenudega katta püüdnud. Sageli ulatub võlasumma juba tuhandetesse eurodesse.”

Loe edasi Eesti Naisest sellestki, mida plaanib valitsus teha olukorra parandamiseks, miks on kiirlaenul nii kõrged intressid ja mida soovitatakse kiirlaenu asemel rahamurede leevendamiseks. Oma loo räägivad ka kaks kiirlaenu võtnud naist.

Eesti Naise oktoobrinumbris veel:

  • Kaaneloos särab uudisteankur Monika Tamla

  • Käbid ja kännud: Kristina Herodesest ja tema isast Ott Herodesest; tekstiilikunstnik Kaire Talist ja tema emast Aive Luigelast

  • Eksperiment: kui elekter kaob

  • Nahkhiireuurija öö

  • Mitmekeelsete perede lapsed

ja palju muud