Kui inimesel on palju võimalusi partneri valikuks, võib ta üksikuks jääda

Sellele järeldusele tulid Edinburghi ülikooli teadlased, kes analüüsisid Suurbritannia kiirkohtingute andmestikku. Kiirkohting on Ameerika Ühendriikidest alguse saanud omalaadne seltskondlik mäng, kus vallalised inimesed saavad kindlate reeglite järgi üksteisega mõne minuti jooksul suhelda. Õhtu lõpus on nendel paaridel, kes vastastikust huvi üles näitasid, võimalik saada teineteise kontaktandmed, et kahekesi kohtama minna.

Ajakirjas Biology Letters ilmunud uurimus analüüsib spetsiaalsete firmade poolt korraldatud 84 kohtingut, kus osales kokku 1868 naist ja 1870 meest. Teadlased kogusid lootusrikaste osalejate kohta lisainfot — andmeid nende töökoha, haridustaseme, vanuse, usulise kuuluvuse, pikkuse ning kaalu kohta. Tüüpiline kiirkohtingul osalenud naine oli 34,3 aasta vanune, meeste vanus oli keskmiselt 35,6. Spetsialistidena või juhtivatel kohtadel töötas viiendik naistest ja 27% meestest, vahendab Novaator.

Osalejad said õhtu jooksul võimaluse suhelda 15-31 vastassoost vallalisega, igaühele neist tohtis pühendada kuni kolm minutit. Vastastikust huvi näidanud paarid said sellest korraldajatelt hiljem teada.

Suure hulga vastassoost vallaliste inimestega suhtlemine pole iseenesest probleemiks. Pigem leidsid kiirkohtinguhuvilised suurema osalejate hulgaga üritustelt ka rohkem võimalikke partnereid. Kuid seda ühel tingimusel — kõik kandidaadid pidid olema enam-vähem võrdsed.

Kui erinevaid vastassoo esindajaid oli väga palju, muutusid kohtingul osalejad kõhklevaks ega suutnud tihtilugu kedagi välja valida.

Rahvarohketel kohtamisüritustel tekkis teineteise vastu huvi keskmiselt 123 paaril, seda juhul, kui osalejad olid sarnase taustaga. Kui osalejad olid erineva vanuse, hariduse või töökohaga, langes huvitunud paaride number 88le. Väiksematel kohtingutel tekkis sarnastest inimestest klappivaid paare keskmiselt 85, erinevad inimesed aga muutusid huvitatuks 57 korral. Mehed tegid ettepanekuid agaramalt, kuid samal ajal jäid kergemini oma valikutes jänni.

“Mõistuspäraselt võttes peaks mitmekesisus olema hea,” kommenteeris uurimuse autor Alison Lenton. “Meie analüüs vihjab sellele, et laiad valikuvõimalused võivad inimestes segadust tekitada. Kui valik on liiga suur, ei pruugita kedagi eelistada.Mitmekesise valiku puhul vajab inimene otsustamiseks head tähelepanu ja mälu, need võimed on paraku piiratud.”

Samas arvas ta, et ühe kohtumise aja pikendamine 10 minutile ei muudaks tulemusi. “Teise inimeste kohta tekib arvamus väga ruttu, vaid mõne sekundiga. Esmamulje jääb tavaliselt püsima pikaks ajaks.”

Uuringutulemusi hindas ka New Yorgi kohtingute korraldaja Amber Soletti. Ta aitab inimestel valikuid kergendada, moodustades oma kohtinguõhtutel sarnaste huvide või füüsiliste eelistustega vallaliste rühmi. Tema firma pakub 75 erinevat kohtingurühma võimalust, sealhulgas näiteks reisihuvilistele ja spordiharrastajatele.

Soletti asutas oma firma siis, kui oli ise tavapärastes kiirkohtingutes täielikult pettunud. “Mulle meeldivad pikad mehed, kuid kõikidel kohtingutel, kus mina käisin, olid ainult lühikesekasvulised,” selgitas ta. “Praegu võin ma minna kohtingule, kuhu on kutsutud pikakasvulised ning võin suurema tõenäosusega endale meeldiva isiku leida.”