Varasematel aastatel on riik vähihaigete laste heaks korraldatavat Eesti suurimat heategevusüritust toetanud läbi Hasartmängumaksu Nõukogu, toetus on olnud igal aastal 6000 eurot. See on olnud Pardiralli jaoks oluline summa, et katta korralduskulusid.

Tänavu lükati aga taotlus tagasi. Ametlik põhjus on juriidiliselt korrektne, kuigi juristid väidavad korralduskomiteele, et neile oleks pidanud andma võimaluse taotlust ümber teha ja puudused likvideerida: “Projekt ei vasta toetuste andmise tingimuste ja korra punkti 2.1.4 lõikele 6 — projektis on kavandatud kulud, mis on tehtud väljaspool toetuse otsuses määratud tegevuse elluviimise perioodi — ning punktile 2.2.1 — projekti toetatavate tegevustega on alustatud enne taotluse rahuldamise otsuse kinnitamist.”

Inimeste annetusi ei kasutata ürituse korraldamiseks

“Meie jaoks oli see ootamatu uudis, sest igal aastal oleme me saanud Hasartmängumaksu Nõukogult toetuse, mis ongi olnud ainuke toetus, mida me riigi poolt oleme saanud. Sellel korral jäime me aga bürokraatia hammasrataste vahele,” selgitas Pardiralli projektijuht Ave Laas. “Kurvaks teeb see just seetõttu, et kogu Pardirallist tulev tulu läheb sektorisse ravimite ja tugiteenuste näol tagasi ning tegelikult võtame me riigi õlult väga suure koorma ära. Võiks olla elementaarne, kasvõi hea tahte märgina, kuidagigi meile õlg alla panna.”

Laas rõhutab, et Pardiralli ei kasuta inimeste annetatud saadud raha ürituse korraldamiseks, vaid selleks ongi oluline riigi ja ettevõtjate toetus. “See ei saa nii olla, et me korjame inimestele 10-15 euro kaupa annetusi ja kulutame seda siis käimlate rendiks või lava ehituseks. Selle raha peame me kuskilt mujalt leidma ja täna me siis loodame Eesti ettevõtjate peale,” kinnitab Laas.

Kuigi Pardiralli korralduskomitee andis kohe sisse ka uue taotluse, jäid nad sellega paraku hiljaks, sest Pardiralli toimub juba saabuval laupäeval, 8. juunil ja uued taotlused pole veel hindamisele jõudnud. “Andsime sisse ka vaide, kuid pole sellele veel vastust saanud, kuigi tähtaeg oli juba reedel ära,” möönab Laas.

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Volmer kinnitab, et Pardiralli küsis sarnaselt eelmiste aastatega toetust hasartmängumaksu toetust väikeprojektide voorust. "Erinevalt eelnevatest aastatest hindab väikeprojekte alates 2019. aastast Riigi Tugiteenuste Keskus. Väikeprojektide taotlusvoorud toimuvad neli korda aastas ja meile teadaolevalt on Pardiralli korraldajatelt teise vooru esitatud projekt praegu hindamisel," tõdes Volmer.

Pardiralli toimub kõigele vaatamata

Kõik, kel on plaanis Pardirallil osaleda, ei pea muretsema, et üritus ei toimu, sest häid inimesi siiski meie ümber veel on. “Me loodame väga palju ettevõtjate peale ja peame läbirääkimisi teenusepakkujatega, et ehk saab mõne teenuse odavamaks vahetada ja eelarvet kuidagi kokku tõmmata,” kinnitab Laas. “Samas ei tahaks ka, et ralli kvaliteet kannataks, sest see võib anda hoobi tuleviku rallidele. Artistil võiks ikkagi mikrofon käes olla ja lava olemas olla. Oleme pöördunud Eesti ettevõtjate poole, et neilt abi küsida ja õnneks on nad ka meile õlga järjest alla panemas.”

Sellegipoolest paneb Laas ametnikele südamele, et kui väga suur hulk inimesi on tulnud appi, et Eestis midagi paremaks teha, võiks olla olemas vastastikkune hea tahe. “Ma näen ise kõrvalt neid samu vabatahtlikke, kes seal Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidus toimetavad. Nad on nende samade laste vanemad, kes teevad seda kõike öötundidel haiglas, oma laste ja teiste tööde kõrvalt, võtmata sentigi töötasu ja nende moraalile mõjus see pisut rusuvalt,” möönab ta. “Justkui nende panust ei pandagi tähele. Soovin, et oleks rohkem märkamist.”

Riigi Tugiteenuste Keskuse kommentaar:
Selle aasta esimene väikeprojektide taotlusvoor hasartmängumaksust sotsiaalvaldkonna projektide toetamiseks oli avatud 27. märtsist 16. aprillini. Tähtajaks esitati Riigi Tugiteenuste Keskusele kokku 69 projekti laste ja perede, puuetega inimeste, eakate, ning muude sihtrühmade heaolu ning hoolekande, tervise edendamise ja võrdsuspoliitika prioriteetide toetamiseks.


Projektide kogumaksumus ületas 637 000 eurot. Vastavushindamise tulemusena suunati hindamisele 54 projekti, millega sooviti hasartmängumaksust laekunud vahendeid ca 400 000 euro ulatuses. Hindamise tulemusena rahastatakse 12 projekti kogusummas 100 000 eurot: näiteks Eesti Kasuperede Liidu kasuperede suvekooli korraldamist, autismispektrihäirega lastele ja nende peredele suunatud tugiteenuse mudeli väljatöötamist või esmaabikoolitust pimedatele. Projektid viiakse ellu järgneva aasta jooksul ja nendes osaleb hinnanguliselt enam kui 8200 inimest, kellele projektide tegevused on suunatud.


„Sotsiaalvaldkonna projektid on enamjaolt tundlik teema – kes ikka sooviks valida laste ja puuetega inimeste või eakate ja terviseteemade vahel – kõik on oluline. Esitatud taotluste puhul kontrollitakse kõigepealt nende vastavust toetuse andmise tingimustele, näiteks ei toetata investeeringuid ja remonti ning toetatava tegevuse periood ei või olla varasem, kui taotluse rahuldamise otsuse kuupäev. 54 hindamisele suunatud taotluse seast tehti valik hindamiskriteeriumite alusel,“ selgitas Riigi Tugiteenuste Keskuse talituse juhataja Marek Atonen.


Hetkel on hindamisel teise taotlusvooru väikeprojektid ning vooru tulemused selguvad käesoleval nädalal. Sel aastal on ees veel kaks taotlusvooru: 01.08.-15.08.2019 ja 01.11.-15.11.2019.


Iga taotlusvooru toetusraha kogueelarve on 100 000 eurot ning toetuse suurus ühe väikeprojekti kohta on maksimaalselt 10 000 eurot. Meetme eesmärgiks on toetada meditsiini, hoolekande, perede, eakate ja puuetega inimestega ning hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste elluviimist.