Lapsevanem: arusaamatu moehullus, nüüd ei lubata enam oma lapsi kooli üritustel pildistada. See on väga silmakirjalik

 (104)
Fotoaparaat
Foto: Maarja Kotkas/Ekspress Meedia

Meedias on olnud juttu juhtumistest, kus haridusasutustes keelatakse üritustel pildistamine, seda mõne lapsevanema eestvedamisel. On see tõesti nii suur probleem? Naistekale saatis lugejakirja tallinlanna Liina.

Mul on üheksa-aastane tütar, kes õpib kolmandas klassis. Lugesin mõni aeg tagasi paari artiklit andmekaitseseadusest ja sellest, kuidas osad lapsevanemad ei luba oma lapsi isegi klassipildile. Tundus imelik, kes nii oma lapsega teeks. Nüüd näen, et see on uus trend.

Hiljuti oli lastevanemate koosolek, kus teema kerkis. Klass läheb aprillis Lõuna-Eestisse matkama. Isegi selle puhul tundsid lapsevanemad muret, kuidas seal pildistamine reguleeritud. Klassijuhataja pakkus ise välja, et teeb palju pilte, mis siis failidena üles riputab, kõik saavad vastavalt soovile kasutada. Tekkis pahameel, et kuidas kuskile üles riputada, igavesest ajast igavesti internetti ja üldse, osa lapsevanemaid ei soovi, et nende lastest tahtmatult pilte tehtaks. Sama teema kerkis selle ümber, et kui ilmad soojemad, tuleb meil traditsiooniline pildistamine õues (sügisel siseruumides). Ka vahvate klassipiltide mõte oli osadele emadele vastuvõetamatu. Nähti probleemi, et kuna klass nii suur ja kõigil koopia, tea, kuhu see jõuab. Üks ema on blogija. Ütleme nii, et teab mitmenda kategooria tuntud nägu (kui ta poleks mu lapse koolivenna ema, ma ei teaks ta nime) hakkas kurtma, et äkki teeb keegi rahaks või kasutab kuidagi teisiti. Et tema ei taha oma last kuskile toppida. Silmakirjalik, samal ajal on tal endal Instagramis lapsega koos mõned pildid, mille puhul selgelt näha, kui lavastatud need on. Ala suvel koos loomaaias suhkruvatti söömas ja kallistamas, nii need like'id tulevad.

Seotud lood:

Ma saan aru, et on andmekaitse ja midagi ei tohi nii levitada, et see teise tahte vastaselt, aga üks asi seadus, teine asi inimlik mõistus. Vaevalt keegi lapse klassipilte levitama hakkab, küll aga oleks lapsel väga kurb, kui ta pildile ei saa. Nüüd on vast teavitustööd olnud ja päris avalikel üritustel pildistamist ei keelata, aga tean näidet tutvusringkonnas, kus lasteaia lõpupeol ei saanudki aktuse ajal vanemad ise pilte teha. Ametlik fotograaf tegi mõned ranged "seisa nüüd sirgelt ja naerata" fotod. Mis mälestused need on?

Silmakirjalik on see võltsvagadus seetõttu, et nii paljud lapsevanemad ise eksponeerivad oma lapsi sotsiaalmeedias. Ma olen küll Facebookis ja vahel harva panen ka koos lapsega pilte, aga olen seda temaga läbi rääkinud ja mõtlen alati teatud piiri peale. Ei taha, et aastate pärast laps saab googeldades ohata, et mis virtuaalne jalajälg tal ees. Kas ma aga peaks põdema selle pärast, et mõni uhke kooliõde paneb üles ühise pildi kooliüritusel? Ei. Mälestused haridusteest ei peaks olema üks ümmargune hall mass ja teadmine, et sina ei saanud isegi klassipildil olla.

Mõtlen võib-olla üle, aga ma olen vahel ise oma ema külastades lapanud vanu pildialbumeid ja tore on ka pildiliselt seda aega meenutada. Nüüd on albumid suuresti asendunud arvutikaustadega, aga ega see pea üldisi traditsioone maha kriipsutama.