Lasterikastes peredes on koolitööde tegemiseks puudu mitu tuhat arvutit

 (57)
Ulata abikäsi!
KASPERSKY, VIIRUSETÕRJEPROGRAMM, LAPS JA EMA ARVUTI TAGA, SÜLEAR
Foto: HELIN LOIK, Ajakirjade Kirjastus/Naised

Kuigi kodanikualgatuse „Igale koolilapsele arvuti“ abil on heade annetajate arvutid jõudnud juba üle 400 koolilapseni, siis Lasterikaste Perede Liidu andmetel on lapsi, kellel puudub koolitööde tegemiseks vajalik tehnika hinnanguliselt üle 2000nde. Neile lisanduvad veel kõikide nende perede lapsed, kes ei ole liidu liikmed.

Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap selgitas, et praegu on suurimaks probleemiks see, et kuigi paljudes peredes on arvuti küll olemas, siis rohkemate laste korral on väga keeruline kõikidel oma koolitöid teha. „Kui peres on näiteks viis last ja lisaks ka kodusele tööle jäänud lapsevanem peab arvutit kasutama, siis lihtsalt ei jätku seda ühte arvutit kõigile,“ märkis Õunap.

Eesti Lasterikaste Perede Liitu kuulub üle 1550 perekonna, kus on neli või enam last, kuid kõik lasterikkad pered ei ole ka liidu liikmed. „Asusime möödunud nädalal täpsemalt kaardistama ka arvutite vajadusi ja peresid, kus on kõige suuremad raskused. Seni oleme saanud andmed 440-st perekonnast, kus on juba puudu üle 700 koolitööks vajaliku arvuti. 14 perekonda oli olukorras, kus koolis käib üle nelja lapse, kuid neil polnud isegi ühte arvutit,“ märkis Õunap.

Hetkel polegi eesmärk saada arvuti igale lapsele, kuid vähemalt mitme peale jagamiseks piisavalt seadmeid, et kõik pereliikmed saaksid oma ülesanded tehtud ning lapsed ei jääks arvuti puudumise tõttu õppekavast maha.

Seotud lood:

Kodanikualgatuse „Igale koolilapsele arvuti“ kaudu saavad arvuteid vajavad perekonnad teada anda oma vajadustest ning head inimesed või ettevõtted oma töökorras arvutitest, mida nad on valmis ära andma või laenama. Tänu portaalile on koolitööks vajalik arvuti jõudnud juba üle 400 lapseni. Eesti Lasterikaste Perede Liidu perekondade vajadusi täidetakse samuti koostöös portaaliga.

Koolitööde tegemiseks peaks arvuti olema töökorras ning võimeline ühenduma internetti, annetada võib ka ruutereid või arvutite osasid. Oma võimalustest on oodatud teada andma ka ettevõtted ning organisatsioonid.

Pered, kellel on puudu vajalikke seadmeid, oodatakse ühendust võtma oma kooli või kohaliku omavalitsusega, kelle kaudu „Igale koolilapsele arvuti“ seadmeid vahendab.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 1. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis. Loe lähemalt Välisministeeriumi kodulehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!