Linnainimese ohtlik elu
Selle tulemusel on tekkinud uued haigused, milliseid varem ei tuntud. Igal teisel suurlinna elanikul on hingamissüsteemi häired (süüdlaseks heitgaasid ning mitmesuguste tehaste tootmisjäägid), südame-veresoonkonna haigused (elektromagnetiliste lainete toime — arvutid, mobiilside), seedetrakti haigused (plastiknõud) jms.
Kuidas siis ennast kõige selle kaitsta?
Ohtlik! Kraanivesi
Meie kraanidest voolava vee halb kvaliteet on kõigile teada. Peamisteks „süüdlasteks“ on vanad terastorud. Mõne aastaga kattuvad need rooste ja bakteritega. Pealegi muutuvad nad auklikeks, mistõttu võib torustikku sattuda naabruses asuvate kanalisatsioonitorude vett. Suurele osale reostusest ei mõju isegi kloreerimine. Seetõttu ei soovitata kraanivett juua. On ka üsna tõenäoline, et kraanivesi sisaldab kahjulikke aineid — kloori, raskemetalle ja orgaanilisi ühendeid. Kloororgaanilised ühendid võivad saada vähi põhjustajateks, need provotseerivad respiratoorseid haigestumisi, kopsupõletikku ja gastriite. Nende tõttu ägeneb ka astma.
Mida teha? Kõige kindlamaks võtteks oma tervise kaitsmisel on veefiltrite kasutamine. Samas saab ka ilma nendeta hakkama. Piisab, kui jätta vesi 2-3 tunniks laia anumasse, et kloor aurustuks. Aitab ka keetmine. Ometi ei päästa kodused võtted raskemetalli eest.
Ohtlik! Mobiiltelefon
Teadlased vaidlevad juba pikemat aega mobiilide kahjulikkuse üle. Ometi pole nad senini ühisele arvamusele jõudnud. Sest selleks, et saada üheseid andmed, on vajalikud aastaid kestvad uuringud.
Magnetväli võib tõesti mõjuda organismi seisundile. Teatud tingimustes võib see esile kutsuda krooniliste haiguste ägenemise. Kõige tugevamini mõjutab see aga närvisüsteemi — inimene muutub kergesti ärrituvaks, ta väsib kiiresti, tal on unehäired ning muutub ka tema reaktsioonide kiirus. Samas on inimeste tundlikkus elektromagnetiliste väljade suhtes erinev. Meedikud on seisukohal, et kui inimene on terve, jätkub tal sisemisi reserve kompenseerimaks kiirguse mõju.
Riskigruppi satuvad need, kes räägivad mobiiliga rohkem kui tund päevas, samuti lapsed, aga ka närvisüsteemi haigustega, allergiale vastuvõtlikud ning nõrgenenud immuunsussüsteemiga inimesed.
Mida teha? On täiesti reaalne ohtu vähendada. Spetsialistid soovitavad kõrvaklappidega komplekte. Ka ei tasu mobiilidega rääkida suletud ruumides, näiteks liftis või rongis. Seal hajub kiirgus halvemini.
Telefoni ei tasu taskus kanda. Kui seda aga tuleb teha, peaks klaviatuuri keha poole pöörama. Ka voodipäitsist tuleb telefon eemal hoida.
Laadimise ajal olgu mobiil mõne meetri kaugusel.
Võimaluse korral võiks kõne asendada üldse sõnumiga.
Kuni 12-aastased lapsed peaksid mobiili kasutama üksnes erandjuhtudel.
Telefoni valides tasuks huvi tunda ka selle kiirguse koefitsiendi vastu.
Ohtlik! Arvutid ja monitorid
Spetsialistide arvates on oht, millest räägitakse arvutite ja monitoride puhul, suuresti liialdatud. Arvuti elektromagnetiline kiirgus, kui see ei ületa lubatud norme, ei oma ohtu tervisele. Mida tänapäevasem on arvutitehnika ja „uuem“ ohutuse standart, seda mugavam ja ohutum on töötamine arvuti taga.
Meedikute arvamust mööda on arvuti taga töötamisest tingitud peavalu, väsimus ja teised ebameeldivad aistingud seotud enamasti koormusega nägemisele. Just see tekitabki organismi üleväsimust ja stressi, mis omakorda võivad esile kutsuda mitmesuguste krooniliste haiguste ägenemise.
Mida teha? Eelistada tuleks kaasaegsemaid mudeleid. Ostes arvutit, tuleb tutvuda dokumentidega, mis kinnitavad tehnika ohutust.
Vältimaks probleeme tervisega, vähenda koormust nägemisele. Pärast tunniajalist tööd puhka 5-10 minutit.
Ohtlik! Olmetehnika
Elektromagnetilise ohutuse põhireegel kõlab: kõik mittetöötavad seadmed tuleb tõmmata pistikupesadest välja. Ka pinge all olevad juhtmed loovad elektromagnetilisi välju.
Voodi nihuta pistikupesast eemale. Lülita üheaegselt sisse võimalikult vähe elektrilisi seadmeid. Ning püüa neist eemale hoiduda. Vanad juhtmed asenda uutega ja hoolitse nende maandamise eest. Vastasel juhul ei pruugi elektromagnetiliste väljade kaitsesüsteem, millega on varustatud paljud kaasaegsed seadmed, tööle hakata.
Tee sagedamini niisket puhastust ning tuuluta korterit, seda eriti enne magamaheitmist.
Püüa kanda naturaalsetest materjalidest rõivaid — need ei elektriseeru.
Ohtlik! Plastiknõud
Viimasel ajal võib üha sagedamini kuulda, et plastiknõud on tervisele kahjulikud. Arvatakse, et nõude omadused sõltuvad plastiku kvaliteedist. On olemas versioon, et ained, mida kasutatakse plastikpudelite ja ühekordsete nõude valmistamiseks, võivad koguneda organismis ja tõsta onkoloogiliste ja südame-veresoonkonna haiguste, aga ka diabeedi, ajuhäirete ning ainevahetuse häirete riski.
Mida teha? Teadlaste meelest võib kvaliteetseid plastiknõusid kasutada ilma kartmata. Kuid vaid üks kord. Reeglina pole need arvestatud korduvkasutuseks. Ka ei tasu plastiknõusid kasutada sooja toidu ja jookide jaoks.
Potentsiaalne kahjulik plastik on soovitav asendada pabernõudega.
Ohtlik! Saastunud õhk
Autode heitgaasid saastavad suurlinnade õhku 90% ulatuses. Nende tõttu on õhk küllastunud lämmastik- ja vääveldioksiidist, vingugaasist, toksilistest metallidest ja teistest kahjulikest ainetest.
Oma osa on ka tööstusettevõtetel. Selline „kokteil“ võib kergesti põhjustada bronhiiti, astmat ning südame-veresoonkonna haigusi.
On olemas veel üks suur oht, nimelt tehnogeenne tolm, so asfaldi, autokummide ja mitmesuguste teiste saastete peenosakesed. Need sadestuvad kopsudesse ja kutsuvad esile raskeid haigusi, kaasa arvatud vähk.
Riskigruppi satuvad kõik, kes igapäevaselt sõidavad autodega. Samuti ka need, kelle kodud asuvad elava liiklusega trasside läheduses.
Mida teha? Heitgaaside maksimaalne kontsentratsioon ulatub kuni viienda korruseni. Seetõttu, mida kõrgemal asub korter, seda väiksem on kahjulike ainete kontsentratsioon.
Tavalised olmekonditsioneerid vaid reguleerivad õhutemperatuuri, kuid ei puhasta õhku kahjulikest ainetest.
Alternatiivina võiks kasutada spetsiaalseid filtreid, osonaatoreid ja ionisaatoreid.
Köögipliidi kohale tuleks kindlasti soetada õhupuhastaja.
Tube on parem tuulutada varastel hommikutundidel, siis on liiklus minimaalne. Aga ka pärast vihma on hea tuulutada.
Toas peaksid olema toataimed, mis rikastavad õhku hapnikuga. Söögiks olgu antioksüdantide poolest rikkad toidud — köögiviljad, maitseroheline, marjad, rasvane kala ja oliiviõli.
Kui on kalduvus allergiale, tuleks püüda vabaneda kõigest, mis tõstab allergia tekke riski. Näiteks sulepatjadest või tolmukogumitest.
Ohtlik! Suurenenud müratase
Transpordimüra võib provotseerida mitte ainult kuulmishäireid. Tekkida võivad ka tugevad peavalud, südamepuudulikkus ning isegi seedehäired. Normaalne müratase ei tohi ületada päeval 55 detsibelli, öösel aga 45. Suurte magistraalide transpordimüra suurus on aga 70-85 detsibelli.
Mida teha? Kui sinu kodu aknad avanevad tiheda liiklusega sõiduteele, püüa neid harvemini avada. Vanad aknad võiks asendada pakettakendega. Tuleks hoiduda kuulmise liigsest koormamisest. Head kuulmist aitab säilitada E-vitamiin, mida leidub hulgaliselt päevalilleseemnetes, päevalilleõlis, munakollases, kapsas, salatis ja mandlites.
Ohtlik! Haigusttekitavad bakterid
Kõige ohtlikumad infektsiooni levitajad on supermarketite ostukärude käepidemed, arvutite „hiired“ interneti-kohvikutes, käepidemed ühiskondlikus transpordis ning ühiskondlike tualettide kabiinides, aga ka rahakupüürid. „Mustas nimekirjas“ on ka pangaautomaadid, spordisaalide inventar, kontoritelefonid. Seetõttu tekitab elementaarsete hügieeninõuete eiramine „kõhugripi“ puhanguid.
Mida teha? Et hoiduda enamikest haigusttekitavatest mikroorganismidest, piisab regulaarsest käte pesemisest kuuma vee ja seebiga. Kui sulle sellest ei piisa, kanna oma kotis kaasas niiskeid antibakteriaalseid salvrätte. Püüa vältida pesemata kätega näo puudutamist ja ära hõõru silmi — see suurendab infektsiooni riski.
Paradoksaalne, kuid fakt!
Suurtes tööstuslinnades on pikaealisi elanikke palju rohkem kui maal. Selleks et elada tervena ja kaua, ei piisa üksnes headest ökoloogilistest tingimustest. Sama tähtis on ka meditsiinilise teeninduse kvaliteet, mugavad olmetingimused jms. Pealegi külastavad linnaelanikud sagedamini arste ja tegelevad rohkem spordiga. Seega polegi nii väga tarvis muret tunda halbade ökoloogiliste tingimuste pärast linnas. Palju tähtsam on hoolitseda enda eest ning tunda elust rõõmu.
Allikas: SamaJa, 8’2009
