Lugejad kirjutavad: viis värvikat seika õpetajatega
Kuidas Kala pahaseks sai
Kirjutan oma kooli kahest õpetajast. Esimene õpetaja õpetab matemaatikat, tema nime ma ei avalda, kuid hüüdnimeks on talle pantud õpilaste poolt Kala. Miks just Kala? Tal on näojooned kala moodi ja suu ulatub samuti ettepoole. Nagu teada, kalad elavad veekogudes või akvaariumites. Sellel õpetajal on sinine auto, mis on n-ö tema elukoht. Huumorisoon on temal olemas. Tema tunnis ei ole lihtsalt võimalik olla ilma kordagi naermata. Ta kasutab palju slängi, mis on talle õpilastest külge jäänud. Vähemalt nii ta väidab. Teine õpetaja õpetab noorematele loodust ja vanematele kunsti. Ta on omapärane õpetaja, samas karm, kuid üheltpoolt naljakas. Mäletan, kui olin noorem ja ta andis loodusõpetust mu klassile ja mulle. Klassis käis sel ajal kaks poissi, kes küsisid kummalisi küsimusi õpetajatelt, kuid mitte tõsise tagamõttega, vaid naljaga. Sel päeval küsis üks poistest õpetajalt: ’’Õpetaja, kui ussilt pea otsast lõigata, kas siis uss ajab mind taga?’’. Selle peale terve klass naeris, ka mina, kuid õpetajale see nalja ei pakkunud. Tal oli samal ajal mingisugune vihik käes ja ta sihtis sellega poissi, kes lolli mängis, et talle sellega vastu pead visata, kuid õpetaja käsi vääratas vms ja viskas hoopis vihiku vastu nägu ühele teisele poisile, kes tola ees istus. Õnneks ta haiget ei saanud, kuid ega küsimuse esitaja pääsenud, ta pidi ukse taha seisma minema. Muidugi on veel naljakamaid ja veidramaid juhtumeid juhtunud, kuid ei tule kohemeelde. Igatahes, mu koolis naljast puudu ei jää. -Heily
Hiired õpetaja käekotis
Kui enamus kooliaegseid nalju kipuvad ununema, siis üks on senini värskelt meeles. Nimelt oli minu kooliskäimise ajal kohustus käia terve septembrikuu kartulipõllul kartuleid korjamas. Hommikul võttis buss kooli eest peale ja õhtul tõi tagasi. Terve päev kartulipõllul tuli siis küürutada ja raskeid korve tarida. Ükskord leidsin meie klassi poisid põllu servalt pesakonna põldhiiri. Olid alles päris pisikesed teised. Ega sel momendil ei mõelnudki keegi, mis edasi saama hakkab, aga kiire mõte oli need hiirepojad peita klassijuhataja mahukasse käekotti.
Hiirepojad avastas õpetaja alles bussis ja muidugi ei tunnistanud keegi seda tegu üles. Õpetaja hea inimesena muidugi pidas bussi kinni ja laskis hiired tagasi loodusesse. Praegu enam sellist lollust loomaaarmastajana ilmselt ei teeks. -Pille
Õpetaja, kes oksendas ja tutistas
Minu mälestus oma esimesest õpetajast on küllaltki negatiivne. Mul ei lähe elu lõpuni ära meelest see, kui me terve klassiga jooksuga lõunalt tagasi tulime, siis õpetaja oli oksendanud koridori põrandale. Mina olin see kõige esimene, kes oksendas kogu oma lõunatoidu välja. Õpetaja oli meie lõunavahetunnil ennast täis joonud ja eks tal hakkas siis paha. Mulle tundus, et see sama õpetaja kiusas mind ikka väga palju. Siis kui teised läksid vahetundi, pidin mina jääma õpetajaga koos klassi matemaatikat õppima. Ja kui ma millestki aru ei saanud, siis õpetaja konkreetselt tutistas mind ning muidugi käis sinna juurde karjumine. Vot selline oli minu esimene õpetaja algklassides. -Evelin
Õpetaja, kes õpetas bioloogia asemel ebaviisakalt käituma
Koolis olid meil kõik õpetajad väga kenad peale ühte. See õpetaja oli bioloogia õpetaja ja kohe selline, et tekitas õpilastes ebasümpaatiat. Ei saa öelda,et ta oli ebameeldiva välimusega, aga käitumine ei olnud küll õpetajale sobiv ja vaesed lapsed, sest nii paljud pidid ju tema aine läbima.
Õpetaja otsis põhjust või isegi tekitas, et keegi teeks midagi valesti, siis sai ta karjuda ja midagi inetult öelda. Kui talle keegi ei meeldinud või vastu hakkas, seda ta vihkas kohe eriti ja armu ei olnud. Kuna õpetaja aine oli 2 korda nädalas ja mõlemal päeval just pärast pikemat söögipausi, siis paljud õpilased hilinesid tema tundi minutiks-paariks. See oli paratamatu, kuna 4-5 minutiga ei olnud võimalik sööki ära süüa. Paus oli küll pikem, aga kui sööklas ei olnud söök välja pandud, siis õigel ajal ust lahti ei tehtud ja lõpus jäi vähe aega söömiseks… Kõige imelikum oli see, et poistele õpetaja ei öelnud hilinemise peale midagi, aga vaesed tüdrukud… Kui tüdrukud tulid tundi ja vabandasid hilinemise pärast, siis õpetaja oli vihaselt karjunud: „ Pole te midagi söönud, kindlasti hilinesite selle pärast,et lobisesite poistega ja mida sellised nagu teie üldse koolis teevad, teil on vaja tänaval oma esimese ja tagumise kohaga raha teenida…“ Siis kamandas ta neid klassi istuma. Vaesed tüdrukud, mul oli igakord nendest kahju, sest nad olid küll süüdi hilinemises,aga nii inetult neile öelda pole kellelgi õigust, eriti õpetajal, kes peab kõigile eeskujuks olema. Õnneks ma ise olin väga kiire sööja ja jõudsin ka kahe minutiga terve praadi nahka pista, kuigi pärast ei olnud hea tunne, aga kartus oli suur,et ka minu kohta öeldakse midagi inetut.
Te küsite, miks me pole kellegile kaebama läinud? Oleme ikka, kuigi enamus õpilasi kartis kellelegi midagi rääkida, et olukord ei muutuks veel hullemaks. Klassiõpetaja ütles meie kaebuste peale vaid seda,et ta iial ei usu, et üks õpetaja niiviisi räägib ja kui ta karjus, siis oleme kindlasti ise süüdi ja tegime midagi väga valesti. Ja et kannatagu ära, sest teist bioloogia õpetajat ei ole, olemasolevale ei ole asendust, seega peab kõigega leppima.
Jah, kannatad natuke,aga kui selline asi kestab aastaid, no ikka hakkab vastu. Mul on siiamaani meeles,et meil oli teema, kui seletati geneetikat, et kui emal on silmad ühte värvi ja isal teist värvi, siis lapsel võiksid olla sellised ja sellised silmad. Üks meie klassi poistest küsis viisakalt,et mul on küsimus: „Mu emal on pruunid silmad ja isal hallid,aga mul on rohekad, et kuidas selline asi saab olla?“ Õpetaja oli vastanud,et pole midagi imelikku, oled naabrilt! Paljud hakkasid naerma ja alguses see võis tõesti naljakas tunduda,aga niimoodi õpetaja ei tohiks rääkida. Kuidas saab õpetaja, kes, nagu ma juba mainisin, peaks kõigile eeskujuks olema, rääkida midagi nii sobimatut ja solvavat? Kuidas selline õpetaja töötab koolis ja appi!!! ta on praegugi selles koolis õpetaja ja ilmselt vaesed lapsed peavad teda siiamaani taluma, mul on nendest siiralt kahju, sest tean ise, mida pidime läbi elama.
Kahju,et sellised õpetajad õpetasid ja õpetavad edasi ja ka meie lapsed peavad selliseid asju taluma. Kuigi ma olen päris kindel, kui mu laps peaks sinna kooli minema, siis ma seda asja niisama ei jätaks. Õpetaja peaks käituma vastavalt ja oma koduseid probleeme koju jätma, õpilased ei ole tema muredes süüdi. Selline siis halb kogemus koolist on mulle terveks eluks jäänud… -Diana
“Õpetaja, sukkpüksid käivad ikka jalas… ”
Oli üks täitsa tavaline esmaspäevahommik. Esimene tund algas, kõik olid unised, õpetaja kaasa arvatud. Ta rääkis, kuidas oli varahommikul saja kilomeetri kauguselt bussiga tulnud, et õigeks ajaks kooli jõuda ning kui raske oli üles ärgata. Esimese poole tunnist istus ta oma laua taga, kuid siis tõusis püsti ja läks tahvlile ülesandeid kirjutama. Ja siis pahvatas terve klass korraga naerma. Õpetaja ei saanud algul arugi, milles asi, lapsed aga kõõksusid ega suutnud tükil ajal seletada ka. Alles siis märkas õps, et tema püksisäärest tilpneb midagi välja ja lohiseb mööda maad need olid tema sukkpüksid. Ta punastas, vabandas ning üritas sukkpükse püksisäärest välja tõmmata, kuid sellega ta toime ei tulnudki, need olid kuidagi kinni jäänud. Lapsed olid naerust hullumas, näost punased ja higised, õpetaja jooksis ruttu tualetti. Tagasi tulles keeras ta asja naljaks ning ütles, et ta ei ole üldse hommikuinimene ning sellised asjad juhtuvadki siis, kui liiga vara tuleb tõusta Seejärel palus ta meil rääkida, mis meil hommikuti valesti läinud on. Tunnist muidugi midagi välja ei tulnud, kuid nalja sai kõvasti ja meelde jäi see kindlasti kõigile. -Kerli
