Lugejakiri: osa inimesi valmistuks justkui maailmalõpuks. Koroonaviiruse pärast paanitsemisega minnakse liiale

 (54)
Lugejakiri: osa inimesi valmistuks justkui maailmalõpuks. Koroonaviiruse pärast paanitsemisega minnakse liiale
Reuters

Koroonaviirus pole külmetushaigus, millega võidelda hanerasva ja sinepiplaastritega, aga kindlasti ei tasu selle osas ka üle mõelda. Elu ei jää seisma ja praegu pole vähemasti Eestis põhjust rääkida mingist hädaolukorrast.

Juhtusin vestlema ühe tuttavaga, kes kirjeldas, kuidas ostis juba kokku hulga toitu - makaronid, tatar ja palju muud. Seda laadungit hoiab ta kodus riidekapis ja ütles, et on valmis, et viiruse leviku tõttu peab peagi kodus püsima ja igasugu inimkontakte vältima. "Ega ta tulemata jää," rõhutas ta hoiatavalt.

Ma arvan, et toiduvarudes pole midagi halba, aga on üks suur aga - selle juures ei peaks mõtlema sada protsenti negatiivse stsenaariumi peale. Me ei tea, mis saab edasi. Ehk paari kuu pärast võib juba koroonaviiruse plahvatuslikust levikust rääkida minevikuvormis? Seegi pole välistatud.

Igapäevaelu praegu seisma ei jää ning tasub jääda rahulikuks. Kõrvalt paistab ka, et osa inimesi suudab uudisvoost eraldada vaid skandaalsemad pealkirjad ja kirjeldused, aga haiguse olemusse ei süüvi. Näiteks on praeguseks suhteliselt kindel, et peiteajal see ei levi. Samuti on väga palju abi ka lihtsate hügieeninõuete järgimisest. Üks mu sõbranna töötab apteegis, ta rääkis, et talt on korduvalt ka küsitud, kas nad müüvad koroona kiirteste. Korra isegi uuriti, kas vaktsiini neil on. Ehk silma torkab suur teadmatus. Tegelikult on see ka koputus tervisameti ja valitsuse südametunnistusele, teavitus võiks vast veel parem olla, näiteks ka läbi sotsiaalmeediakanalite, mida enamik eestimaalasi jälgib.

Seotud lood:

Rääkides suurtest hirmudest. Sõitsin täna Tallinnas linnaliinibussiga. Juhtus nii, et üks naine paistis olevat veidi külmetunud, aevastas. Tekkis isegi omamoodi väike paanika, tema läheduses olnud inimesed trügisid ruttu eemale ja osa läks järgmises peatuses kärmelt väljagi (ilmselt polnud see peatus, kuhu algselt taheti sõita). On talv ja külmetuste hooaeg. Kui õue vaadata, on ju ka näha, et viimaks veidigi talvisemad olud, mistap pole imestada, kui tuleb peale tavapärane külmetus.

Mis aga puutub teadlikkusse, siis samas on ka kahju, et näiteks siseminister Mart Helme muutis kogu selle asja parajaks paroodiaks. Valitsuse pressikonverentsil meenutas ta oma nooruspõlve ja võrdles koroonat külmetushaigusega. See oli piinlik. Valitsuse liikmed peaks säilitama siiski kaine mõistuse ja asjadest selgelt rääkima. Nn fake newsi sildi panemine võib tuua kasu EKRE reitingutele, aga mitte ühiskonnale üleüldisemalt.

Koroonaviirus on tõsine haigus, aga sellest tuleb ka tasakaalukalt rääkida. Mitte äärmused - paanika või jutt "külmetushaigusest". Omalt poolt soovitaks sedagi, et ka lastele seda ratsionaalselt selgitada. Tõsi, selleks peavad ka vanemad ise suutma tasakaalukalt mõelda. Üks sõbranna rääkis, et neil tekkis lapsevanemate messengeri grupis (ühe Tallinna kooli esimene klass, nende lapsevanemad) väga pikk arutelu, kuna üks laps käis ema ja isaga koolivaheajal Veneetsias. Seal arutati, et too peab kindlasti kaks nädalat kodus olema, aga mitte ainult - tegelikult võiks kauem ka. Mine tea, äkki selgub, et viiruse peiteaeg on pikem. Sõbranna rääkis, et viis, kuidas seal vestluses asju sõnastati, oli väga robustne. Tollest lapsest ja tema perest räägiti kui katkuhaigetest, kes võivad teisi tappa.

Jäägem siiski tsiviliseerituks.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 1. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis. Loe lähemalt Välisministeeriumi kodulehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!