Mahekohv — mis imeasi?
“Palun tass kohvi!“ — “Olge lahke. Kas koort ja suhkrut ka?” — “Jah, aitäh.” — “Aga väetisi ja pestitsiide?” — “!!!???” Enamus kohvinautijaid tõenäoliselt ei tea, et nende lemmikjook on tubaka ja puuvilla järel maailma üks enim putukatõrjevahenditega pritsitav taim.
Kohvi kodumaalt Aafrikast pärinevad ka selle taime kolm liiki. Araabia kohvipuust Coffea Arabica saadakse araabika, kongo kohvipuust Coffea canephora robusta ning libeeria kohvipuust Coffea liberica libeerika ube. Kõige kvaliteetsem, aromaatsem ja levinum on araabika kohv, robustas on araabikaga võrreldes kofeiini pea kaks korda rohkem, libeerikat ei kasuta aga kohvitööstus selle madala kvaliteedi tõttu pea üldse.
Traditsioonilises istanduses kasvab kohvipuu troopilise vihmametsa varjus koos banaanide, maisi ja teiste taimedega. Mahakukkunud lehed aitavad säilida mullaviljal, metsas pesitsevad linnud hoida ohjes kahjurid. Kõik moodustab tasakaalustatud ökosüsteemi.
Vastandina sellisele nn varjukohvile hakkas 1970ndatel aastatel levima nn päikesekohvi viljelemine, mille saagikus, tõsi küll, suurem, ent seda vihmametsade hävitamise ja agrokemikaalide laialdase kasutamise arvel. Välja on aretatud isegi spetsiaalsed sordid, mis taluksid päikest ning oleksid vastuvõtlikud kunstväetistele ja pestitsiididele.
Ometi mekib ja lõhnab varjus kasvanud kohv paremini, sest loomulikul viisil ja pikema aja jooksul küpsenud ubades tekib rohkem aineid, mis annavad joogile iseloomuliku maitse ja aroomi. Sellepärast ongi mahekohv leidnud tee paljude gurmaanide südamesse…
Märgid kohvipakil
Mahekohv on leidnud tee ka “maailmaparandajate” südamesse. Õkomärgiga kohv näitab, et kohv on kasvanud kunstväetiste, putukatõrjevahendite ja kemikaalideta traditsioonilisel loodussõbralikul moel. Sama tähendavad ka “Varjus kasvanud” (Shade Grown) või “Linnusõbralik” (Bird Friendly).
Tihti on kohvipakil veel märge “Õiglane kaubandus” (Fair Trade), mis garanteerib, et Ladina-Ameerika, Aafrika ja Aasia arengumaade väiketalunikele on nende töö eest makstud õiglast tasu, et maailma levinuima õiglase kaubanduse artikli kohvi tootmisel pole loodusele kurja tehtud ega kasutatud laste tööjõudu. Need on põhimõtted, millele rahvusvahelised suurkorporatsioonid sageli läbi sõrmede vaatavad. Kuis muidu saaksid nad teenida hiigelkasumeid — on ju kohv maailmakaubanduses tuluallikana nafta järel teisel kohal.
