“Nüüd on see kestnud paar aastat ja ma tunnen, et mul on päriselt probleem. Mul on peale tööpäeva väga raske mitte õllepurki avada. Õlu kuulub lahutamatult minu kõrvale, kui parandan autot, vaatan filmi või söön õhtust.”

Mait tunneb, et ta tahaks lõpetada, aga neid "homme ma õlut ei joo" vabandusi on tulnud juba liiga palju. Ta ei tunne, et ta oleks alkohoolik, aga ta tahab teada, et esimene samm, mida ta lõpetamiseks teeks, oleks õige.

Heinsalu ütleb, et alkoholi tarvitamine on eestlaste hulgas väga laialt levinud ja sellega on seotud palju uskumusi, mis toetavad joomist. Pole ilmselt kedagi, kes pole kuulnud ütlemist „Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi“. Häda on aga selles, et ravimist endast saab probleem ja see võib lõppeda surmaga.