Naerev revolutsioon
Naermise ajal ei tunta hirmu, kuna naermine muudab inimese enesekindlaks ja elu ning iseennast jaatavaks. Seetõttu on naervad inimesed despootidele raskesti allutatavad. Ütleb ka Umberto Eco, et Naeru vastand on hirm, läbi ajaloo kõigi diktaatorite peamine relv, kuid rahuliku hinge hiljuke naer tühistab hirmu, hajutades selle suitsuna olematusse.
Seetõttu peetakse naeru revolutsiooniliseks jõuks. Naer esitab väljakutse jäikadele seisukohtadele ja krampis olekule, lisab ühekülgsele lähenemisele koomilise külje. Huumori abil vabaneme reeglitest, mis muudavad meie elu kitsaks ja ühesuunaliseks, nali tuletab meile meelde, et igal asjal on erandid ja vähemalt kaks või mitu hindamisvõimalust.
TAUSTAST
Kas Te olete tähele pannud, kui vähe esineb ametlikus kultuuris rõõmu? Loomulikult on rõõmu ja naeru kõrvalejäämisele palju ajaloolisi põhjuseid, aga inimese maailmapildi ja kunsti temaatika muutumisega käsikäes võiks rehabiliteerida ka rõõmu.
Ajalooliselt jagati kultuurinähtusi profaanseteks ja sakraalseteks, kaunid kunstid on alati olnud sakraalse kultuuri pärisosa, aga rõõm on lihalikkusega seostatuna jäänud ikka rahvaliku massikultuuri sekka. Kaasaegne kunst on minetanud oma religioossetelt esiisadelt pärineva temaatika ning imendanud endasse kõikvõimalikud abjektsioonivormid. Rõõm ja naer on ent jäänud kõrvale, nagu polekski võimalik läbi huumori käsitleda tõsiseimaidki filosoofilisi probleeme. Inimeste ühisteadvusse on moodustunud teadmine, et kõik rõõmuga seonduv on tühine ja mõttetu ning et palju naervad inimesed on järelikult rumalad. Naeratuse kui rõõmu visuaalse märgi väärtust ja tõsiseltvõetavust on devalveerinud ka reklaam, nii kommertsiaalne kui ideoloogiline.
NÄITUSEST
Näitus “Naerev revolutsioon” esitleb võimalikke humoorikaid probleemilahendusi ja samas võitleb ideoloogiliselt reklaamitud unistuste-masina avalikustamise eest. Näitus “Naerev revolutsioon” räägib üksikisikust ja tema kultuurist, üksikisikust ja tema vabadusest, üksikisikust ja tema võrdsusest. Ja seda kõike humoorikal moel. Selleks, et iga inimene leiaks eneses HEA MINA, kes oskaks ja tahaks ulatada käe HEALE SINALE, peaks iga inimese sees toimuma üks väike positiivse suunitlusega revolutsioon. HEA MINA on tolerantne ja hooliv ümbritseva suhtes. Kuna massi tolerantsitase on võrdne massi kõige vähem tolerantse isiku tolerantsitasemega, tuleb tõsta HEA MINA populaarsust massides. Selleks on vaja revolutsiooni!
Võitleme kurjuse ja hoolimatusega, mis luurab kollektiivses alateadvuses!
Me võitleme naerdes.
Rõõm barrikaadidele!
NÄITUSEL…
… pakutakse universaalset reklaamiteenust
… nõutakse rõõmule kohta Artworld´i peatänaval ja lihtrahva hinges
… näidatakse, mida tahab rahvas ja kuidas tütarlapsest sirgub naine
… pannakse aeg rõõmu kasuks käima
… kritiseeritakse naise keha kasutamist reklaamimasinas
… lõhutakse balleti kaanoneid ning tuuakse baleriinid steriilselt lavalt steriilsetesse sussidesse
KOPLI LIINIDEL…
… vabastatakse varbaid ning teisi rõhutuid ja varjatuid
… nihutatakse piire arvutimängu ja reaalse elu vahel
… mõõdetakse näitusekülastaja isikliku vara positiivsust
… lisatakse helge toon ilusasse päeva
ja korraldatakse rohkelt üritusi!
MIDA NAISED TAHAVAD?
HOBUSEPEA GALERIIS 18.06-07.07
PUHAS RÕÕM peab oluliseks erinevate kultuurivaldkondade koostööd ning pakub oma näituse raames “katust” ka teistele, kes samalaadse missioonitundega konventsioonitontidega maadlevad.
“Naerva revolutsiooni” ajal korraldame koos teiste agarate naistega ( Võrdõiguslikkuse Noorteühing Eestis, MTÜ Soopark, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Noorte Naiste Teaduslik Ühing Vägivald ) seminare, teemapäevi ning videovaatlusõhtuid.
MÕTLEN, SEEGA OLEN OHTLIK!
18. juuni — KUNSTIPÄEV
17.00 Puhta Rõõmu ja sõprade näituse “Naerev revolutsioon” avamine Hobusepea galeriis.
Näitusel esinevad PUHAS RÕÕM ja MARIS MÄNDEL, ANU VAHTRA, KATRIN TEES,
TUUPOLEV, MADIS MIKKOR, PRIIT PALOMETS, REIO AARE.
Avaperformance, naeruklubi, kihutuskõned.
19.00 — 20.30 EKA E-Meedia keskuse ja Puhta Rõõmu videoprogramm Kunstiakadeemia katusel
19. juuni — FEMINISMIPÄEV
18.00 Esseekogumiku “Tilliga ja tillita: retsepte Eesti feministidelt” presentatsioon.
26. juuni — MEEDIAPÄEV
17.00 “Meedia ja soostereotüübid: kuidas presenteeritakse naist”.
Film “Väänatud pildid” (2002, Horvaatia), järgneb arutelu.
18.00 “Kuidas naised ennast ise presenteerivad: PUHTA RÕÕMU videod”
27. juuni — FILMIPÄEV
17.00 Avatud Eesti Fond esitleb:esmakordselt Eestis linastuvad dokumentaalfilmid soopoliitilisest
filmikollektsioonist Gender Montage:
… Soovin seitset poega ja üht tütart (25’50’’) Aserbaidžaan
… Nähtamatu (26’00’’) Gruusia
… Punased liblikad kahe allika ühinemiskohal (14’10’’) Kõrgõstan
… Mida tõotab homne päev? (39’35’’) Leedu
… Siidimustrid (26’30’’) Mongoolia
… Elavad konteinerid (26’16’’) Tadžikistan
… Võim: naiselik sugu (22’35’’) Ukraina
… Turuvarblased (20’06’’) Usbekistan
30. juuni — POLIITIKAPÄEV
12.00 RASI soolise võrdõiguslikkuse monitooringu presentatsioon.
… Iris Pettai “Naiste madal enesehinnang — peamine takistus teel soolisele võrdõiguslikkusele”.
… Helve Kase “Naised, mehed ja prostitutsioon Eestis”.
14.30 Noored naised poliitikas ja otsuste tegemise tasandil. Sookvootide poolt ja vastu.
Laura Paide, Kristina Täht, Karoli Hindriks. Järgneb arutelu.
2. juuli — MEESTEPÄEV
16.00 Vestlus teemal “Mehe seksuaalsus — sotsiaalne müüt või bioloogiline imperatiiv?”
Osalejad: meestearst Olev Poolamets, Pelgulinna sünnitusmaja toetusfondi juhataja Taivo
Virve, sotsiaaltöötaja Olavi Laurimaa, sotsioloog Jüri Uljas ja psühholoog Meelis Sütt.
Vestlust juhib sotsioloog Marion Pajumets.
18.00 — 20.00 Töötuba teemal “Mehe arhetüüpsed rollid tänases Eestis”
Läbiviija terapeut Ülo Vihma.
4. juuli — VÕRDÕIGUSLIKKUSE PÄEV
14.00 Sa tead soolisest võrdõiguslikkusest kõike? Tule ja veendu ise!
Päeva sisustab Võrdõiguslikkuse Noorteühing Eestis.
Arutelud:
1) Soolise võrdõiguslikkuse idee, teke ja areng.
2) Võrdõiguslikkus ja noored — sobiv paar?
3) Ülikool, töö ja eraelu: töö- ja pereelu ühitamine.
Üritusi korraldavad:
Võrdõiguslikkuse Noorteühing Eestis; Puhas Rõõm; MTÜ Soopark; Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
TÄNAME:
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet; EV Sotsiaalministeerium; Avatud Eesti Fond; UNFPA; Võrdõiguslikkuse Büroo; EKA Fotokeksus; EKA E-Meedia Keskus; Ja veel täname Sulo Kallast, Mart Viljust, Reimo Võsa-Tangsood ja naerupisikuga nakatunud kaaslinlasi.
täpsem info: galerii@eaa.ee
