PÄEVA KOMM: Kas kõrgharitud naistel on võrreldes lihttööd tegevate meestega suurem õigus kaaslasele ja õnnele?

 (85)
PÄEVA KOMM: Kas kõrgharitud naistel on võrreldes lihttööd tegevate meestega suurem õigus kaaslasele ja õnnele?
Scanpix

Vastuseks Lauri Palumetsa artiklile Pruudipõud või hoopis haritud meeste puudus? kirjutas kommentaator m, et tema meelest on silmakirjalik halada meestepuuduse üle. Korralikke mehi on Eestis jalaga segada, kuid kõrgharidusega naiste latt on liiga kõrgel.

“Kui Eestis oleks pere loomise eas mehi kas või viis korda naistest rohkem, siis vastavalt sellele tõuseks naiste latt ja ootused meeste suhtes ja ikka oleks probleem, et naistele ei jätku mehi. Seega mõttetu oma pead sellega vaevata. Fakt on see, et pereloomise eas on mehi rohkem kui naisi ja seega eesti mehed võrreldes naistega kehvemal positsioonil kaaslase leidmisel. Kui isegi absoluutselt kõik noored eesti naised võtaks endale Eestist mehe, nii et oleks 0 vaba pereloomise eas naist, siis ikkagi jääks mehi üle ja osadel meestel tuleb vallaline olla.

Peale selle on suhteta kõrgharidusega naised paremal positsioonil kui mehed, seega pole mingit põhjust neile kaasa tunda. Nimelt need naised on PÕLGAJA rollis — nad saaks suhte, kui on nõus latti alla laskma, väikese haridusega ja lihtsat tööd tegevad mehed aga ÄRAPÕLATU rollis. See tähendab, et vabal vallalisel kõrgharidusega naisel on tunduvalt lihtsam oma vallalisusest lahti saada, kui ta ise midagi teeb ja tahab. Nendel väiksema haridusega lihttöölisest meestel aga pole. Nemad oleks õnnelikud, kui üldse endale mingi naise saaks.

Kas naised, kellel on kõrgharidus, kas nendel on kuidagi suurem õigus kaaslasele ja inimlikule õnnele võrreldes põhiharidusega ja lihtsat tööd tegevate meestega? Miks peaks neile kaasa tundma ja meedias halama?

Peale selle on naistel väga lihtne endale võtta välismaa mees ja oma vallalisuse probleem lahendada. Nendel põhiharidusega lihttöölistest meestel pole aga raha, et naine kuskilt Taist või Brasiiliast sisse importida ja kuna naine oleks võõras keele- ja kultuuriruumis, siis tema elamine ka kõik alguses kinni maksta. Naiste import on jõukamate riikide meeste lõbu. Isegi tšehhi mehed ei tegele sellega. See lõbu on ikka jõukuselt tippriikide meestel: sakslased, rootslased, britid jne.

Väga silmakirjalik on halada, et kõrgharidusega vabadel naistel on probleem kaaslase leidmisega, kui tegelikult on palju suurem probleem just meestel. Kas naistel on võrreldes meestega kuidagi rohkem õigust kaaslasele ja inimlikule õnnele? Seega mind ei koti jutud stiilis “naistel on raske väärilist partnerit leida”, sest ma tean, et ükskõik kui palju mehi oleks, ikka leitaks vingumiseks mingi põhjus. Isegi kui mehi oleks viis korda rohkem ja iga naise kohta mitu meest, kes peaks vallalised olema, kuna naisi ei jätkuks, ka siis saaks meediast lugeda, et vaesed naised, mehi on küll rohkem, aga meeste kvaliteet on naiste silmis niru.

Arvestame, et ajakirjandus on feminiseerunud ja nii naised pidevalt seda teemat üleval hoiavad. Nende teemat. Et 9-kl põhiharidusega pereloomise eas lihtsal töömehel on tohutult-tohutult raskem endale kaaslane leida, elagu ta siis maal või linnas, see ei koti kedagi. Meedias on esindatud ikka naiste arusaam ja huvid. Kuigi ka kõrgharidusega naiste vallaliseks olemine on suureski nende teadlik otsus ja valik — nad saaks olla suhtes, kui latti alla laseks. Võrdluseks, väikese haridusega lihtne töömees tõstku oma latti kuhu tahes kaaslast otsides, tema pole otsustaja rollis, tema on põlatu rollis. Otsustaja ja valikuvõimalustega inimene on kõrgharidusega naine, mitte vallaline vähem koolis käinud mees.

Kuniks Eestis on pereloomise eas mehi rohkem kui naisi, tõesti ei koti naiste jutud ja pseudohala teemal “naistel on raske kaaslast leida!”. Tujurikkuja tõi selle hästi välja oma lauluga. See on umbes sama, kui rwandalasele hakkad seletama, kui raske on elu Eestis. Või siis India lapstööjõule, et küll aga on siin Eestis elu raske.”