Presidendiballi suurimad stiiliämbrid, millesse ikka ja jälle kolinaga astutakse
Vahel tundub, et kõik on justkui lubatud: Hollywoodis tullakse punasele vaibale kõndima juba praktiliselt kõiges, mis vähegi seljas püsib ning ka meie enda koduses Eestis on eelmise aasta Vabariigi Presidendi vastuvõtust teada üks skandaalne T-särgi kandja. On olemas mõned elementaarsed etiketireeglid, mida kas teadmatusest või soovist olla originaalne kiputakse eirama — tulemus on aga sama „maitsekas” kui näiteks pidulikul õhtusöögil röhitsemine või oma naabri taldrikust sõrmedega toidu nokkimine. Ja seda ei teeks ju küll keegi, eks?
Siin on seitse sobiliku rõivastumise hämarala, kuhu aasta aasta järel ikka eksima kiputakse. Kas ka sel aastal, võib igaüks jälgida juba esmaspäeva õhtul!
Liiga palju ihu
Vastuvõtt ei ole koht, kuhu oma trennis paikatrimmitud säärejooksu demonstreerima tulla ja nõutud on pikk, kinganinadeni ulatuv kleit. Tõsi, siin on veidi mängumaad — vahel nõuab kleidi lõige ka lõhikut või asümmeetrilist alaserva, aga üsna veendunult võib läbikukkumiste hulka arvata kõik lühikesed kokteilikleidid, mille jaoks on hoopis teised ja vabamas vormis koosviibimised. Ka dekoltee süvisega võiks lugupidavalt ringi käia — kui ei pea terve õhtu muretsema, et kuskilt midagi välja kukub, on ka endal mugavam pidu nautida.
Liiga vähe sokki
Mehi on kummitamas üks needus — oskus valida liiga lühikesed ülikonnapüksid ja sinna juurde veel liiga lühikesed sokid. Olgu — vaibalkõnni ajal sokipikkus tõenäoliselt silma ei torka, aga niipea kui istet võtta, on karvase sääre fläshimine garanteeritud. Tänavamoes on kukepüksid küll trend number 1, kuid kui kuskil on üldse aeg ja koht sokihoidjate ja klassikalises pikkuses püksisäärte jaoks, siis on see pidulikel vastuvõttudel. Kingade puhul tuleks nii meestel kui naistel silmas pidada, et need oleksid õhukesel nahktallal pidulikud kingad, mitte kummitallaga tänavakingad. Naiste puhul on puhtalt mugavuse huvides mõistlik eelistada kinnist ümaramat kinganina — see teeb pikas kleidis liiklemise oluliselt ohutumaks.
Diskokerakleidid
Moedisain on kunstniku eneseväljendus ja kui kandja tulemuse üle õnnelik on, tuleb sellist koostööd ainult tervitada. Eesti tippdisaini liigubki iga aastaga vastuvõtul järjest rohkem — samas on igal aastal ka kummastavaid üllatajaid, kelle rõivaste päritolu või sündmuse tooniga sobivus mõningaid küsimusi tekitab. Näiteks võib see tähendada estraaditähelikku etteastet küütlevasse „telki” riietatuna — kleiti, mis peaks jääma… Hmm, kuhu küll? Vast riidekappi või kaheksakümnendatesse? Näiteks on üks ääretult kapriisne materjal satiin — see läikiv kangas rõhutab halastamatult iga üleliigset volti, kortsub kergesti ja teeb kandja eriti just telepildis optiliselt suuremaks…
See kolmas nööp!
Vabariigi aastapäeva vastuvõtu etikett näeb meeste puhul ette fraki või tumeda, soovitavalt musta ülikonna kandmist või rahvarõivaid. Kui fraki või rahvariiete selgapanek on kandjale võõras tegevus, võiks seda juhendada asjatundja. Ülikonna kui tuttavama rõivalahenduse kandmise puhul on oht libastuda suurem: kandjal tuleks endale kõikide vahenditega meelde jätta, et pintsaku alumine nööp peab olema alati lahti, seistes kaks ülemist nööpi kindlasti kinni! Kui kolmas nööp ikkagi iseenesest sulguma kipub, ei jää muud üle nööpauk kindluse mõttes enne kinni õmmelda.
Isetehtud couture
Õnneks esineb sedasorti juhtumeid üha harvem, kuid seda valusamad sähvatused need on ning seltskonnameedia valvekoerte poolt saavad nad alati terava tähelepanu. See võib olla eelmisel aastal nähtud jakk kombineerituna suvalise enam-vähem sarnase seelikuga ja peaaegu sama tooni pluusiga. See võib olla kolm aastat tagasi nähtud kleit kaetuna mingi kardinasarnase uue kangaga. Kui soovitakse sama kleiti mitu aastat järjest kanda, annab palju parema tulemuse kleidi loonud disaineriga nõu pidada — tihti saab kleidile väikese vaeva ja tühiste kulutustega täiesti uue välimuse anda. Kleidindusega (ja ka frakikandmisega) seonduva peavalu lahendab üsna püsivalt endale ühe komplekti rahvariiete õmmelda laskmine — nad on fraki ja pika õhtukleidi võrdsed asendajad ning keegi ei oota, et neid igal aastal peaks välja vahetama.
Vanaisa pintsak
Öeldakse, et korraga ei saa kiiresti, odavalt ja kvaliteetset — paraku kehtib see ka meeste rõivaste kohta. Kui tingimata otsustatakse laenatud ülikonna või fraki kasuks, siis varutagu piisavalt aega õige suuruse ja istuva mudeli leidmiseks — nii on tulemus võimalikest parim. Vastasel juhul mõjub kandja nagu pärast kooli lõpetamist üle aastate teatrisse veetud tüüp või oma esivanema kaks numbrit suuremas pintsakus sahistav poisinolk.
Bling-bling!
Ürituse pidulikkus (ja tegelikult ka lihtsalt kaine mõistus) deklareerib, et see ei ole koht, kus oma getoblingi paremik lagedale tirida. Küll aga on see parim koht autoriehete eksponeerimiseks ning väärismetallidest ja -kividest ehete demonstreerimiseks, plastik, kvarts ja kassikuld jäta koju. Samuti ei peaks ei mehed ega naised käekella kandma — nii erilistel õhtutel pole ju kusagile kiiret! Küll aga on lubatud ja isegi oodatud teenetemärkide kandmine.
